Kasulikud nõuanded: kuidas valida diivanit, mis päriselt kestaks?

Enda koju sobiva mööbli valimine pole sugugi lihtne ülesanne. Kui asi puudutab diivanit, mis on praktiliselt iga elutoa lahutamatu osa, kulub valiku langetamiseks sageli hulgaliselt erinevates mööblipoodides käimist ja eri diivanitel istumise ja lebamise katsetamist. Enamasti on diivan ka üks kallemaid mööbliesemeid, mille inimesed oma koju soetavad. 

Seetõttu tasub teada, mida diivanit valides tähele panna ja kuidas veenduda, et sinu ostetud diivan esimese paari aastaga ära ei laguneks?

Mida panna tähele poes diivanit valides?

Korralik diivan kestab reeglina üle kümne aasta, kuid odavalt või vigaselt ehitatud mööbel võib lagunema hakata juba pealt kaht kasutusaastat. Tallinnas pehme mööbli valmistamisega tegeleva Allan Prooso sõnul ei teadvusta kliendid sageli, kui paljudele faktoritele diivanit valides tegelikult mõelda tuleb.

“Kõige lihtsam on muidugi öelda, et hinna järgi, kuid tegelikult ei pruugi kallim hind tähendada tingimata ka kõrgemat kvaliteeti,” ütles ta. 

Prooso sõnul on enamik täna poodi diivanit otsima minevaid inimesi on arvatavasti mõõdu- ja hinnatundlikud. “See tähendab, et korteris või majas on elutoas kindel ruum, kuhu diivan peab mahtuma. Samuti peab see jääma soovitud hinnaklassi,” rääkis ta.

Lisaks hinnale ja mõõtudele peab diivanil muidugi ka mugav istuda olema ning samuti peab see inimesele visuaalselt meeldima. 

“Ükski diivan ei ole kõigile mugav. Inimesed on erineva kehaehitusega ja universaalset diivanit tänaseni leiutatud pole. Lisaks sobivatele mõõtmetele peab diivan inimesele ka meeldima ning tagatipuks peab kaupmees suutma talle ka sobivat kattekangast pakkuda,” rääkis Prooso. 

Sisustusmaailmas saab rääkida ka trendipõhisest valikust, mille puhul tuleb osata vahet teha hetke trendidel ja disainidel, mis on ajatud. Et mööbel ei mõjuks 4-5 aasta pärast vanamoodsalt, tuleks eelistada lihtsaid ja harjumuspäraseid vorme ning naturaalseid või naturaalsena mõjuvaid materjale: kangas, puit, spoon. 

“Uuenduslikud või revolutsioonilised ideed vormides, materjalides ja tehnilistes lahendustes ei pruugi ajaproovile vastu panna ja võivad teatud aja möödudes mõjuda vanamoodsalt või halvemal juhul isegi naeruväärsena,” nentis Prooso.

Diivani disaini puhul tasub mõelda sellele, et see ka mitme aasta pärast silmale ilus oleks. Pildil Ra Suni diivan NOON.

Küsi kaupmehelt õigeid küsimusi

Istemööbel peab olema eeskätt ergonoomiline. See aga, kas diivan on ergonoomiline, sõltub lisaks konstruktsioonile ka inimese kehakujust. Võtmerolli mängivad ergonoomika juures istekõrgus, sügavus, pehmus ning kaldenurk ja seljatoe kaldenurga omavaheline suhe.

Diivani mugavust saab kõige paremini proovida nn tagumikutestiga ehk poes lihtsalt diivanile istudes. Sealjuures tasub Prooso sõnul panna tähele mitmeid diivani konstruktsiooniga seotud tegureid.

“Kui sa poes diivanile istud ja diivan on jube pehme – tundub, et vajud kuskile – siis arvesta, et kahe aasta pärast sa sealt enam väga kergelt püsti ei saa. Kõik mis on pehme läheb ajaga veel pehmemaks ja see käib üpris ruttu,” selgitas ta ja lisas, et iseäranis kaasneb see probleem diivanitega, mille polster on ehitatud zik-zak vedrude asemel kummirihmadele.

Odavalt või halvasti ehitatud diivanist võib anda märku ka liialt kõva istumisalune. Kui inimene tunneb istudes, et algul on pehme ja siis tuleb vastu kõva materjal, siis see on märk odavast või halvasti konstrueeritud mööblist. 

Diivanit valides mängib lisaks mõõtudele ja hinnale kõige olulisemat rolli ergonoomika ehk see, et diivanil oleks ka mugav istuda. Pildil Ra Suni diivan DIVA.

“Kui poes proovides on natukenegi tunda läbi polstri kuskil jäika karkassiosa, siis mööblit kasutades võib see kõva osa järjest rohkem tundma hakata andma ja mugavusest sellisel juhul rääkida ei saa.

Tänapäevane hea diivanipolster on ehitatud zik-zak vedrudele, millele asetuvad vaheriie, poroloonid – soovitatavalt kaks eri thiedusega kihti, vatiin ning kangas,” selgitas ekspert.

Seda kõike saab ja peakski diivanit valides Prooso sõnul kaupmehelt poes küsima. Isegi kui diivan tundub visuaalselt kena, kuid materjalide arvelt on kokku hoitud, siis juba paari kasutusaastaga võib tekkida vajadus diivan siiski välja vahetada. 

“Kvaliteetsed diivaniraamid on tänapäeval reeglina ehitatud kasevineerist ja täispuidust ning zik-zak vedrudega. Kui diivani raami jaoks on kasutatud saepuruplaati või kummirihmasid, siis see on märk, et tegu on odavama lahendusega,” tõi Prooso välja.

Kvaliteetse diivani eluiga mõõdetakse aastakümnetes, mitte aastates. Pildil Ra Suni diivan SIRIUS.

Käsitööna valminud mööbli suhtes tasub valvas olla

Allan Prooso on mööbli valmistamisega tegelenud juba aastakümneid. Kümme aastat tagasi asutas ta vennaga ettevõtte Ra Sun, mis tegeleb mööbli valmistamise ja restaureerimisega. 

“Kui tavaliselt tehakse pehmet mööblit liinitöö põhimõttel, siis meil see nii pole. Juhiksingi tähelepanu sellele, et kui keegi ütleb Eestis, et tegu on käsitööna valminud mööbliga, siis tõenäoliselt on tegu ikkagi liinitööga – inimene võib liinil küll kätega mingit liigutust teha, aga see diivan valmib siiski liinitööna, mitte meistri käe all,” rääkis Prooso.

Ra Suni pakutavad diivanid ja mööbliesemed valmivad aga päris käsitööna sadulseppade käe all. 

“Meie sadulsepad oskavad vajadusel iga mööblieseme otsast lõpuni valmis teha, alates polstrist kuni õmblusteni. Selline tootmismeetod tähendab küll suuremat ajakulu, ent see-eest saavad kliendid kvaliteetse toote, mille puhul paistab oskustöö ja ekspertiis selgelt välja. Selliselt valmistatud mööblit pärandatakse edasi järgnevatele põlvkondadele.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.