Räägitakse ju, et õhtune unenaps ehk nn öömütsike (ingl k nigt cup) aitab mõnusalt uinuda, kusjuures kinnitatakse endale, et mis paha see ikka teha saab. Räägitakse sedagi, et kange kohvi joomine viib une. Kuidas siis sellega tegelikult on? Psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik räägib milline mõju kohvil ja alkoholil meie une kvaliteedile on.
Paljud meist on kogenud, et õhtul joodud pokaal veini teeb pea mõnusalt uimaseks ning uninumine läheb libedamaltki kui muidu. Kui õhtune alkoholiannus on olnud piisavalt suur, võib uni öö esimesel poolel olla väga sügav ja inimene magab justkui oimetult. Meie vaatame ja arvame, et magab sügavalt nagu nott, järelikult hästi.
Unenõustaja Kene Vernik kinnitab, et alkohol aitab tõesti magama jääda, kuid joodud pokaalil või kahel on meie une kvaliteedile siiski negatiivne mõju. “Õhtul tarbitud alkohol kiirendab küll une saabumist, kuid ei lase vallanduda unenägude ehk REM-unel (rapid eye movement). Sügava ja REM-une osakaalud lähevad paigast ning aja jooksul hakkab alkohol meie une struktuuri lõhkuma,” selgitab Vernik. Tema sõnutsi on inimese ajus ka väga hästi näha, kui magamise ajal toimuvad väikesed mikroärkamised. Selle tulemusena tunnebki inimene ärgates väsimust ja “pohmelli”.
Magad ideaalselt, ärkad värske ja puhanuna
Vernik ütleb, et ideaalne uni on selline, mille järel ärgatakse hea enesetundega. Kuid milline on minu jaoks see ideaalne uni? “Tegelikult on see väga individuaalne. Iga inimene vajab und erinevalt. Mõnele piisab seitsmest, teisele kaheksast tunnist ööunest. Ka see, mis kell me magama peaksime minema, on meie DNA-s kirjas,” selgitab Vernik.
Ta ütleb, et alkohol mõjutab meie tsirkadiaanrütmi, ööpäevast une ja ärkveloleku rütmi ja toob näite: “Kui inimene, kes peaks magama minema kell kümme õhtul, läheb hoopis kell kaksteist, siis tema on oma õige uinumise aja juba “maha maganud” ja tema une kvaliteet on igal juhul kannatada saanud, olgu ta siis alkoholi pruukinud või mitte.” Seega on oluline üles leida see, kui palju und vajad ning mis kell on sinu loomulik uinumise aeg, siis on une kvaliteet kõige parem.
Enne und ei joo
Enne und ei tohiks kindlasti kolm-neli tundi alkoholi tarbida. Siinkohal käib jutt ühest ühikust alkoholist, milleks on näiteks pudel õlut või 12 cl veini. “Aeg, kui ruttu alkohol kehast väljub, on iga inimese puhul individuaalne. See sõltub tema kaalust ja kas ta söönud või mitte,” ütleb Vernik. Kui aga juua rohkem, võib isegi lõuna ajal tarbitud alkohol unele halba mõju avaldada. Alkoholi kehast väljutamist kiirendab vee joomine.
Vernik nendib, et tema juurde satuvad inimesed siis, kui unehäired või hommikune väsimustunne on juba ilmnenud. Alkoholi puhul on tegemist varjatud probleemiga. Tavaliselt selgub alles teraapia käigus, et patsiendi unehügieen on kehv ning paljudel juhtudel on püütud und alkoholiga “parandada”.
Kofeiiniga või ilma?
Uuringud näitavad, et olenevalt inimese suurusest, tundlikkusest ja toitumisharjumusest, algab kofeiini üledoos juba 150 ml kohvi joomisest. “Kofeiiniga on see halb asi, et kui alkohol läheb kehast suhteliselt kiiresti välja, siis kofeiin ei lähe. Isegi kui hommikul kohviga liialdad, siis mõjutab see une kvaliteeti,” nendib Vernik. Ta lisab: “Kofeiin pikendab uinumise aega, surub maha und soodustavat ja alalhoidvat ainet adenosiini. Adenosiini taseme alanemine lõpetab une ja soodustab ärkamist.”
Ka kofeiinivaba kohvi sees on mingil määral kofeiini. Inimesed, kes on kergelt või mõõdukalt kofeiini suhtes tundlikud või tarbivad regulaarselt kofeiini, ei saa sellest ilmselt arugi. Küll võib ka vähene kofeiinikogus probleeme tekitada kofeiinitundlikutele inimestele. Tõenäoliselt ei mõjuta hommikul kell 10 joodud kohv küll ööund, kuid vahetult enne und kohveiinivaba kohvi joomine võib probleeme tekitada küll.
Unenõustaja soovitab oma organismi unevajadus välja selgitada, õige uinumise aeg üles leida ning tarbida mõistlikult, olgu tegu siis kohvi või alkoholiga.
Oma und saad veelgi paremaks muuta kvaliteetsete Unela tekkide, patjade ja muude toodetega.
