Bonava blogi

Koduostja ABC: milliste igakuiste kuludega tuleks arvestada?

Uue koduga kaasnevad mitmed lisakulud, millega koduostu plaane tegema hakates võib olla keeruline arvestada.

Ostuhinnale lisanduvatest ühekordsetest kuludest rääkisime eelmises postituses, seekord toome välja kulud, mille eest tuleb pärast kodu soetamist igakuiselt tasuda. Ka tulevasi igakuiseid kulusid tasub võimalikult realistlikult prognoosida juba enne kodu ostmist.  

Laenu igakuine tagasimakse koos laenuintressiga. Tagasimakse summa sõltub laenu suurusest, tagasimakse perioodist ja tagasimakse graafikust ning intressidest. Intress koosneb  laenulepingus määratud intressimarginaalist, mis on fikseeritud ja Euroopa pankade keskmisest intressimäärast Euriborist, mis on ajas muutuv.

Kui Euribor on negatiivne, ei tule kodulaenu võtjal seda maksta, kuid majanduskriiside ajal võib Euribor oluliselt kerkida, mistõttu tuleb intressi osas valmis olla ka suurema summa tasumiseks. Euribori kõrgeim määr viimase 20 aasta jooksul on olnud 5,4%.

Laenukindlustuse vormistamine on vabatahtlik, kuid sageli eeldab seda pank, kust laenu võetakse. See tagab laenujäägi tasumise pangale laenuvõtja töö kaotuse, raske tervisekahjustuse, töövõime kaotuse või surmajuhtumi korral. Laenukindlustuse igakuine makse sõltub eelkõige kindlustussummast ja laenusaaja vanusest ning töö iseloomust.

Kodukindlustuse olemasolu nõuab laenu andev pank, sest see kaitseb tagatiseks seatud kinnisvara erinevates situatsioonides. Teatud riskide vastu, nagu tuli, vesi, vandalism ja loodusõnnetus, on kindlustamine kohustuslik.

Ülejäänud riskide vastu on see vabatahtlik – nii saad soovi korral kindlustada ka kodus oleva vara ja juhtumid, kui tekitad ootamatut kahju naabritele. Kodukindlustuse igakuise tagasimakse summa sõltub lisaks valitud kindlustuskaitsetele ka kindlustusobjektist.

Uue kodu kommunaalkulusid võib uusarenduste puhul olla keeruline hinnata, kuna puuduvad eelnevad arved. Kui palju hakkab kuluma küttele, elektrile või hoonega seotud haldustöödele, sõltub nii elamu energiaklassist kui ka korteriühistu otsustest. Mis on aga kindel – uusarenduse eelis võrreldes vanemate korteritega on see, et  ühistu kulude sees pole varasemate laenude tagasimakseid.

Üldpildi saamiseks võiks aga arvestada, et uue hoone ja kinnistuga seotud majanduskulud võivad 65-70 m² üldpinnaga korteri puhul talveperioodil jääda umbes 60 euro kanti (sisse pole arvestatud remondifondi, mida võib ühistu hakata algusest peale koguma ka uusarendustes). Selle summa kujundavad haldusteenus, heakord, jooksvad hooldustööd, majandus- ja haldustasu, prügivedu jne.

Lisanduvad üldruumidega seotud ja korteripõhised kommunaalid (küte, vesi, elekter jne). Juba enne korteri ostu tasub uurida, kas on paigaldatud hooneväliseid küttesüsteeme parklasse  või hoone ümbrusse, sest ka selle eest hakkavad lõpuks maksma uued korteriomanikud. Kokkuvõttes võiks arvestada kõikide kommunaalide summaks külmal talvekuul (65-70 m² korteri puhul) umbes 150-170 eurot.

Eelmainitud kulude kõrval ei tohiks ära unustada ka tagavararaha. Selle all mõeldakse säästetud ja kõrvale pandud raha, mida saab kasutada ootamatutel juhtudel. Tagavararaha olemasolu pakub südamerahu ning annab kindlustunnet – selle suurus sõltub iga inimese võimalustest, kuid võimalusel võiks see katta 6–12 kuu väljaminekud. 

Koduga seotud kulusid pole võimalik vältida ega maksmata jätta, mistõttu on mõistlik need juba varakult välja arvutada. See annab eelise oma rahaasjade planeerimisel – saad parema ülevaate, kui palju raha jääb pereliikmetega seotud kulutusteks, oma meelistegevuste ja hobide harrastamiseks või puhkuste planeerimiseks.

Bonava blogi toob sinuni lood uutest kodudest, inspireerivad sisustusnipid ning jagab kasulikke nõuandeid mugava kodu valimiseks ja loomiseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.