Mida külmem ja pimedam aeg õues on, seda suurema osa pere igakuistest väljaminekutest moodustavad kommunaalteenuste arved.

Ükskõik, kas otsid parasjagu uut kodu või oled end kusagil pikemaks ajaks sisse seadnud – mõlemal juhul saab oma valikutega kodukulude suurust mõjutada. Vaatame, millest need kulud talveperioodil kõige enam sõltuvad.

Esmalt põgus selgitus, mida kommunaalteenuste arve üldse sisaldab.

Ühistu poolt saadetavatel arvetel võidakse eristada kommunaalmakseid ja majanduskulusid. Kommunaalide alla kuuluvad enamasti vesi, elekter, gaas, soojusenergia, ja prügivedu. Majanduskuludeks võib pidada halduse, hoolduse, kindlustuse ja raamatupidamisteenusega seotud väljaminekuid.

Vanemates majades lisanduvad arvele remondikulud või reservfond. Uute kodude juures sõltub lisakulude suurus majaga kaasnevatest mugavustest, nagu näiteks parklavalgustus ja porimatid.

Millega arvestada uut kodu valides

Uut elamispinda soetades oleks nutikas lisaks muudele väljaminekutele arvestada ka tulevaste kommunaalkuludega. Kuna soojusenergia tarbimine talveperioodil on kuluridadest üks suuremaid, tasub silmas pidada järgnevat.

• Soojusenergia kulu sõltub lisaks kütteliigile suurel määral maja soojapidavusest.
• Akende kvaliteedil on ruumi soojapidavuses oluline roll. Kehvade akende tõttu võib maksta tühja kuni veerand küttekulust.
• Soojustagastusega ventilatsioon aitab tõhusalt kaasa sellele, et soojus toast õue ei kaoks.
• Küttekuludelt saab kokku hoida, kasutades kaasaegset kütteautomaatikat, mis hoiab ruumis kindlat temperatuuri.
• Kui soojatarbimise mõõdik on korteripõhine, siis makstakse päiksepoolsetes korterites kütte eest vähem ja nurgapealsetes korterites rohkem.
• Majaga seotud kulud, nagu üldküte, üldelekter ja haldusteenus, on iga pere jaoks väiksemad nendes majades, kus kortereid on rohkem.

Üks võimalus hinnata küttesüsteemi tõhusust, ehitusmaterjalide kvaliteeti ning sellest tulenevat maja soojapidavust, on vaadata hoone energiamärgist.

Samas tasub tähele panna, et kõrgeima, A-klassi märgise saamiseks on nõutud taastuvenergiaseadmete kasutamine, mis ei pruugi küttearveid järgmiste, B- ja C-klassi majadega võrreldes oluliselt vähendada. Laias laastus kehtib põhimõte: mida uuem maja ja mida rohkem kortereid, seda väiksemad on talvised kodukulud.  

Mida teha, et talvised arved oleksid väiksemad

Ehkki kommunaalkulude summa sõltub paljuski ilmast ja maja üldisest seisukorrast, saab üht-teist ette võtta ka iga korteriomanik eraldi. Veelgi tõhusam ühisrinne kulude kokkuhoiuks on võimalik saavutada koostöös teiste majaelanikega.

 Selleks, et tubast temperatuuri mõistlikuna hoida, ei ole tingimata vaja nutilahendust. Kui saad oma ruumide soojust ise reguleerida, pea silmas, et ühe kraadi võrra jahedam tuba toob kaasa kuni 5% võitu küttearvelt. Seega tasub kütet ööseks, kodust lahkudes ning vähekasutatavates tubades maha keerata.  

Aeg-ajalt on hea üle vaadata korteriühistu kasutatava haldusteenuse hind ning võtta heakorratöödeks hinnapakkumisi ilma haldusfirma vahenduseta. Mõned õuetööd saab talgute korras ise ära teha ning pole välistatud, et majaelanike seas leidub keegi, kes on valmis lumerookimise enda peale võtma.

Kui seni oli juttu pigem majaelanike vahel jagatavatest kuludest, siis oma elektriarved sõltuvad rohkem isiklikest harjumustest ja valitud elektripaketist.

Vaata kord aastas üle, kas su teenusepakkuja müüb elektrit kõige soodsamalt või on turule tulnud mõni säästlikum variant. Nii keskkonnale kui rahakotile mõjub hästi, kui kasutad lampides LED-pirne, kustutad toast lahkudes tule ning lülitad välja elektroonikaseadmed, mida parasjagu ei kasuta.