Öeldakse, et oma silm on kuningas, kuid vähemalt ühel juhul pole selle tarkusega midagi peale hakata. Vingugaas on täielikult lõhnatu, värvitu ja maitsetu, mistõttu pole võimalik seda niisama ära tunda, aga kui sellises keskkonnas pikalt olla, siis on see eluohtlik.
Sageli pole pererahval aimugi, et nähtamatu eluohtlik gaas nende kodus ringi hiilib. G4Si standardlahenduste divisjoni direktori Tarmo Pärjala sõnul on nii mõnigi saanud vingugaasi olemasolust teada alles pärast Nublu paigaldamist.
“Peale anduri paigaldamist on kurdetud, et see annab kogu aeg “valehäiret”. Põhjus pole aga olnud rikkis seadmes, vaid selles, et eluruumis on vingugaas,” räägib ta. “Sellises olukorras tuleks üle vaadata küttekehad ja kütmisviisid, kuid kahjuks uskumatult suur hulk inimesi hoopis loobuvad andurist ning seavad oma tervise ohtu.”
Alates 2021. aastast on lisaks suitsuandurile kohustuslik ka vingugaasiandur. See peab olema tahkekütteseadmega hoonetes ehk seal, kus on näiteks ahi, pliit või kamin. G4Si värskest uuringust selgus aga jahmatav fakt – seda nõuet täidab vaid 75 protsenti leibkondadest, 25 protsenti eirab seadust.
Kui teadlikud on inimesed vingugaasist ning kuidas end selle eest kaitsta? G4Si ja Päästeameti statistika annab vastused.
Häirele ei pöörata tähelepanu
Vingugaas tekib mittetäieliku põlemise käigus ning seda on võimalik tuvastada ainult anduri abiga. “Ilmselt just seetõttu tekivad olukorrad, kus inimene peab vinguanduri häiret valeks – ruumis pole vingugaas tema jaoks kuidagi tajutav,” nendib G4Si Nublu teenusejuht Eveli Hunt ning lisab, et sel põhjusel loobus eelmisel aastal 2000 perekonda vingugaasiandurist (siia hulka kuulusid ka teiste brändide andurid, mitte vaid Nublu).
Värskest uuringust selgus veel nii mõndagi:
- 67 protsenti vastanutest teadis, et vingugaasi ei saa ära tunda või et selle tuvastamiseks on vaja vinguandurit.
- 38 protsenti Nublu omanikest on anduri häirega kokku puutunud, neist iga kolmas pidas põhjuseks liiga vara suletud siibrit (35 protsenti) või kõrbema läinud toitu (35 protsenti).
- 16 protsenti Nublu häirega kokkupuutunutest arvas, et andur andis häiret ilma põhjuseta. 39 protsenti hakkas häire tulemusena sulgema siibrit hiljem, kuid 13 protsenti võttis andurist lihtsalt patarei välja, süvenemata sellesse, miks andur häiret andis.
- Iga teine häirega kokkupuutunu pidas selle põhjuseks liiga vara suletud siibrit, 29 protsenti vastanutest pidas põhjuseks kõrbema läinud toitu ning 12 protsenti uskus, et tegu oli valehäirega.
- Kui 2022. aasta alguses läbiviidud uuringus arvas 12 protsenti vastanutest, et häire põhjus on kõrbema läinud toit, siis tänavu arvas seda 29 protsenti.
Tunne oma küttekollet
Iga küttekolle on erinev ning kui seda mitte tunda, on vingugaasi tekkimine üsna tõenäoline. Hunt toob näite jaanuarikuust, mil ühest Keila eramust tuli vingugaasi häire. Kontaktisikud kõnele ei vastanud ning G4Si patrull läks asja uurima.
Kohale jõudes avasid ukse kooliealised lapsed, kes olid üksi kodus. “Lapsed ohtu ei tajunud, kuid eksperdil kaasas olev vingugaasi käsimõõtur tuvastas hoones kõrge vingugaasi taseme. Lapsed viidi lastehaiglasse kontrolli ning eluruumid tuulutati,” räägib Hunt. “Kliendi sõnul küttis tol päeval ahju vanaema, kes polnud konkreetse küttekolde eripäradega kursis ning sulges siibri liiga vara. Tavaliselt küttis ahju pereema. Vanaema oli pahaaimamatult paariks tunniks laste juurest ära tulnud ning selle ajaga oligi vingugaas tekkinud.”
Päästeameti nõunik Berit-Helena Lamp nendib, et inimesed ei reageeri tihti anduri tööle ning viibitakse ruumis edasi ilma seda isegi tuulutamata. “Jätkuvalt eeldavad inimesed, et nad peaksid vingugaasi lõhna tundma või nägema ning ei taha mõista, et ainus tuvastamise viis on anduri reageerimine.”
G4Si hiljutisest uuringust selgus veel, et pärast häirete esinemist on 49 protsenti inimestest hakanud siibrit hiljem sulgema ning ülejäänud pole muutnud midagi või on eemaldanud andurist patarei.
Vingugaasiga seotud õnnetused 2020.–2022. aastal
- 2020. aastal hukkus üheksa inimest ja sai vigastada 53 inimest 45 sündmuse käigus.
- 2021. aastal hukkus vingugaasimürgistuse tõttu viis inimest viie erineva sündmuse käigus (neist üks oli laps). Vigastada sai 47 inimest (nende hulgas kuus last) 41 sündmuse käigus.
- 2020–2022 oli kõige sagedasem vingugaasimürgistuse põhjus see, et küttekolde siiber pandi liiga vara kinni.
- 2021. aastal oli vingugaasiandur olemas vähemalt kümnes kodus ning 2020. aastal seitsmes kodus, kus esines vingumürgitus
- 2022. aastal tekkisid vingugaasi tõttu terviseprobleemid vähemalt 47 inimesel. Surmajuhtumite andmed ei ole veel kinnitatud.
- 2022. aasta kodunõustamiste andmetest selgus, et töökorras vingugaasiandur oli olemas 60 protsendil tahke- ja gaasiküttega kodudes.
Allikas: Päästeamet
Lamp lisab, et täielikku ülevaadet statistika siiski ei anna. “Kõikidele vingugaasisündmustele päästjad ei jõua. Näiteks võib olla olukord, kus ahi on vingu sisse ajanud, inimene hukkub, kuid leitakse alles hiljem. Selleks ajaks on igasugune vingugaas ruumist lahtunud,” räägib ta. “Loomulikult on lahkamise käigus hukkumise põhjus võimalik kindlaks teha.”
Ainus viis kaitsta ennast ja teisi vingugaasi eest, on paigaldada nutikas suitsu- ja vingugaasiandur Nublu. See annab ohust märku ka siis, kui viibid kodust eemal.
