Küttehooaeg on ukse ees ning veel enne kui kamina praksumise saatel Netflix and chill’i teha, tuleks vaadata, kas kütmine on ohutu ja korsten hooldatud. Või … sarnaneb olukord järgneva looga Pärnumaalt? 

Pärnumaal tegutsev korstnapühkija Artur Ojala läks puhastama ühe kodu korstent, mille kohta omanik ütles, et see on enam-vähem töökorras, vajab lihtsalt tavapärast hooldust. “Kui lõõriharja kaminalõõrist sisse lükkasin, tuli see ootamatult lae alt välja ega suundunudki korstnasse, kuhu oleks tema õige tee pidanud viima,” meenutab Korstnahing OÜ omanik jahmatavat lugu. 

Selgus, et kamina slepe ehk korstnasse sisseminek oli juba nii katki, et seal oli auk sees ning kütmisel poleks suits sinna jõudnudki. Kusjuures klient väitis, et oli vaid paar kuud enne korstnapühkija külaskäiku kaminat korralikult kütnud. “Minu jaoks jäi see suureks mõistatuseks – kuidas see üldse võimalik oli? Hea, et just sel hetkel otsustati korstnapühkija kutsuda, sest kui keegi nüüd oleks sinna tule teinud… See oleks inimese ja tema vara jaoks võinud väga kurvalt lõppeda,” nendib spetsialist. 

Korstnapühkimise vajalikkusest räägitakse ikka ja jälle, kuid endiselt nii mõnigi meist seda teenust ei kasuta. Miks see nii on? Ja kui tihti tuleks korstent üldse puhastada? 

Kuidas õigesti kütta?

Ojala sõnul tagavad korstna hea seisukorra kaks komponenti – kuiv ja kvaliteetne küttepuu ning korstna regulaarne hooldamine ehk pühkimine. Korsten tuleks läbi pühkida iga-aastaselt. “Kütmisel on oluline tagada piisav hapniku pealevool. Aken tuleks jätta mikrotuulutuse peale või sootuks irvakile. Põlemine on keemiline protsess, mis vajab toimimiseks hapnikku,” jagab korstnapühkija hüva nõu.

Piisav hapniku pealevool tagab täieliku põlemise, mis omakorda tagab väiksema saaste keskkonnale ning seega ka küttesüsteemidele – niisiis, vähem pigi ja narmastahma.

Kas kevadel või sügisel? 

Palju arutatakse selle üle, kas korstent tuleks puhastada kevadel või sügisel. Ojala soovitab seda teha kevadel või veel parem suvel. “Tõele au andes ei ole sellel, kas pühkida korstent kevadel või sügisel, mitte mingisugust muud vahet kui see, et sügisel on järjekorrad pikemad ja nõudlus suurem – seega ka teenuse hind kindlasti tiba kallim.”

Ta toonitab, et tehnilisest seisukohast ei ole üldse oluline, kas korsten on pühitud kevadel pärast või sügisel enne kütteperioodi. Tähtis on see, et korsten oleks iga-aastaselt puhtaks pühitud. “Kellele siis ei meeldiks lühemad järjekorrad ja soodsam hind! Minu soovitus on lasta korstent pühkida kevadel või veel parem – suvel!”

Mida näitab statistika? 

Tahmapõlengust alguse saanud tulekahjude statistika näitab, et hooldamata korstendega kodusid leidub kahjuks endiselt. Möödunud aastal oli 141 väljakutset, mil tahm/pigi süttis korstnas või muus küttesüsteemi osas, kuid hoone ei süttinud. Samas toimus ka kolm hoone tulekahju, mis said alguse just tahmapõlengust. 

2021. aastal oli 166 väljakutset, mil korstnas või muus küttesüsteemi osas süttis tahm/pigi, kuid hoone ei süttinud; tahmapõlengust alguse saanud tulekahjusid oli kuus. 

Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo peainspektori Aivar Kuke sõnul oli suuremal osal objektidel, kuhu eespool mainitud väljakutsed tehti, korstnapühkija käinud viimati kaks või rohkem aastat tagasi. Vaid ligi 20 protsenti korstendest olid nõutud aja jooksul puhastatud ning umbes 30 protsenti korstnaid olid sellised, mida polnud korstnapühkija üldse puhastanud.

Asi on rahas

Ojala sõnul on põhjus ikka rahas. “Eks eestlane on alati enda pealt kokku hoidnud, ei erine ka see valdkond – kui otsest sundi ja silmaga nähtavat ohtu pole, siis saab ju säästa,” avaldab ta arvamust. 

Ta räägib, et koduomaniku vaatevinklist tundub, et tuleb lihtsalt mingi mees, kes teeb tunnike tööd, küsib selle eest 50+ eurot ja näiliselt ei muutu midagi. Nii tekibki pahatihti tunne, et korstnapühkimise eest makstud raha on justkui maha visatud raha. 

Ojala lisab, et on hea, kui inimene otsustab selle töö kasvõi ise ära teha (eramaja puhul võib korstent neli aastat ise puhastada ning igal viiendal aastal peab kutsuma kutselise korstnapühkija). “Kõige halvem variant on, kui töö jääb üldse tegemata ning sellega seatakse otseselt ohtu ennast ja oma vara.”

Korstnas on raha 

Rahast rääkides toob Ojala välja ühe põneva fakti. Nimelt leiavad korstnapühkijad korstnalõõridest aeg-ajalt sularaha – münte. Kuidas see võimalik on, keegi täpselt ei tea, kuid korstnapühkijatel on selle kohta oma teooria. “Arvatakse, et need ilusad sätendavad mündid veavad korstnasse varesed või mõned teised linnud. Nimelt meeldib lindudele säravaid asju teinekord noka vahele võtta ning nii need korstna otsa ka jõuavad.” Ja tugeva tuulega võivad need vahel ka korstnalõõri kukkuda.

Tuleoht, kuid mitte ainult

Lisaks tuleohule, varitseb hooldamata korstende puhul inimesi ka teine nähtamatu ja lõhnatu oht – see on vingugaas. “Meil on ette tulnud juhtumeid, kus tänu vingugaasianduri paigaldusele on inimesed avastanud, et nende eluruumides on pikemat aega olnud vingugaas. On kurdetud, et pärast anduri paigaldamist annab see kogu aeg häiresignaali,” räägib G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala. 

Põhjuseks pole selliste juhtumite puhul mitte rikkis andur, vaid vingugaas eluruumis. “Sellisel juhul tuleks kindlasti kutsuda korstnapühkija, kes vaataks üle küttekehad või kütmisviisid. Kuigi väikese vingugaasi kontsentratsiooni puhul ei pruugi inimene kohe ennast halvasti tunda, siis pikemaajaliselt on see ikkagi tervisele kahjulik,” lisab spetsialist.

Tulekahjusid saab ennetada, kuid kui on juhtunud kõige hullem, aitab suuremad kahjud ära hoida nutikas suitsu- ja vinugaasianduri Nublu. Nublu annab ohust märku ka siis, kui viibid tööl või reisil.