Tulekahju puhkemiseks piisab ülekoormatud pikendusjuhtmest või pliidile unustatud pajakindast. Möödunud kuul pealinnas juhtunu vaid kinnitas tõsiasja, et õnnetus võib tulla ka pealtnäha täiesti süütust harjumusest.
11. septembril andis Nublu suitsu- ja vinugaasiandur häiret ühes Tallinna korteris. Seal viibinud naine märkas toas suitsu ja põgenes rõdule. Selgus, et vannitoas kuumaveetorule kuivama jäetud käterätik oli kärssama läinud ja suits levis üle korteri. Päästjad kontrollisid ja tuulutasid tube, elanik õnneks esmaabi ei vajanud.
“Tuleoht võib tekkida kohast, kust seda oodatagi ei oska,” möönab G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul. “Tänu nutikale andurile, mis edastas häireteate meie juhtimiskeskusesse, jäi inimene terveks.”
Külm ilm toob uue ohu
Külmaperiood tuleb päev-päevalt järjest lähemale ja sooja saamiseks võetakse kasutusele elektriradiaatorid, soojapuhurid jpm. Päästeameti ennetusosakonna ekspert Tuuli Taavet rõhutab, et enne taoliste seadmete kasutamist tuleb kindlasti kontrollida hoone elektrisüsteemi. Sama oluline on lugeda kasutusjuhendit ja veenduda, et seade ei koormaks üle pikendusjuhet ega kodu elektrijuhtmestikku.
Taavet rõhutab, et kindlasti ei tohi kasutada elektriseadmeid, mis on oma aja ära elanud või millel on silmaga nähtavad vead – see käib kõikide seadmete kohta.
Elektrisüsteemi kontrollimine on aga a ja o. Ka päästeameti statistikast selgub, et enamik hoone tulekahjudest on alguse saanud elektrisüsteemist või -riketest.
| Lõplik tekkepõhjus | 2020 | 2021 | 2022 |
| Elektripaigaldise rike | 87 | 95 | 69 |
| Elektriseadme rike | 35 | 40 | 53 |
| Elektriseadmete kasutamine | 16 | 27 | 26 |
| Kokku | 138 | 162 | 148 |
Taavet möönab, et nii nagu kuumaveetorule jäetud rätik, võivad ka radiaatorile jäetud riideesemed olla potentsiaalseks tuleallikaks. Ta toob näiteks 2017. aastal Tallinna ülikooli Karu tänava ühiselamus puhkenud tulekahju, mille põhjuseks olid elektriradiaatorile pandud riided.
Elekter pole ainus oht
Rääkides kodustest ohtudest, pole elekter ja elektriseadmed ainsad, mille suhtes tasuks ettevaatlikum olla. Mida külmemad ilmad, seda aktuaalsemaks muutuvad ka n-ö mitte-elektrilised ohud.
Taavet räägib, et möödunud aastal sai iga viies eluhoonetulekahju alguse küttesüsteemist. Suur osa neist õnnetustest oli seotud kütteseadme kasutamisega. Näiteks ladustati nende lähedal sodi, paberit või puid. Samuti oli probleemiks kuuma tuha panemine kergesti süttivasse anumasse (plastämber, pappkarp, kilekott vms).
Kuumus ja kergesti süttivad esemed kokku ei käi. Selline pealtnäha pisike asi, nagu jahtumata tuha unustamine pliidi kõrvale, võib märkamatult panna ohtu nii teie vara kui elu.
Õnnetuse hetkel ei pruugi te kodus olla
On hea, kui saate õnnetusele kiirelt jälile ning kahjud on olematud, kuid mis saab siis, kui teid kodus ei ole?
G4S Nublu teenusjuht Eveli Hunt meenutab ühe noore pere kogemust. Nimelt puhkes nende sugulaste kodus tulekahju, mis oleks võinud lõppeda väga kurvalt, kui kedagi poleks kodus olnud. Õnnetus sai alguse külmkapist.
“Õnneks oli nende teismeeas laps õnnetuse hetkel kodus ning sai suurema ohu kiirelt likvideeritud,” räägib Hunt ja lisab, et sugulastega juhtunu pani neid sügavalt mõtlema. Nad mõistsid, et on palju hetki, kui kodus ei viibi kedagi – ollakse lastega mänguväljakul või poes ostlemas – ja lokaalsest andurist siis abi ei ole.
Perekond otsustaski seejärel lokaalsed andurid Nublu vastu vahetada.
Hunt lisab, et Nublu suurendab turvatunnet, ka siis, kui keegi on kodus. “Kui lapsed on omapäi ja kodus midagi juhtub, saavad vanemad sellest kiirelt teada. Vajadusel saavad nad noori juhendada, saata neile abi või minna ise appi.”
