Kui mõtled päikesepaneelide rajamisele, või mõtled üldse, milline elektripakett võiks sul kodus olla, siis tasub endale selgeks teha mõned elektriga seotud mõisted ja mis nende taga peitub. Kas tead täpselt, mida saab ühe megavatt-tunni elektri eest või mida tähendab energiatõhusus?

Alustame mõõtühikutest

Kellelegi ei tule üllatusena, et kilovatt-tund (kWh) on mõõtühik. Aga mida see näitab? Kilovatt-tunni abil saab anda arvulise väärtuse, kui palju näiteks mõni seade tarbib energiat teatud ajaperioodi vältel. Kilovatt-tunni arvutamiseks tuleb teada seadme energiatarbimist, mida mõõdetakse vattides (W), ja seadme kasutamise aega, mida mõõdetakse tundides. Seadme energiatarbimist on võimalik vaadata tema kasutusjuhendist või seadme enda pealt.

Ja kui on vaja elektritarbimise mahtu arvutada, siis tuleb seadme vattide arv korrutada tundide arvuga ning kuna ühes kilovatis on tuhat vatti, siis tuleb lõpuks jagada saadud tulem tuhandega.

Näiteks keskmine majapidamine tarbib aastas umbes 3000 kilovatt-tundi elektrienergiat. Muidugi oleneb kõik maja suurusest ning inimeste hulgast, kes erinevaid seadmeid kasutavad. 

Kui räägime päikesepaneelidest, siis näiteks 10 kWh päikeseelektrijaam, mis koosneb umbes 30 paneelist, on võimeline Eesti oludes tootma kokku koguni 9000 kWh elektrit aastas. Seega on päikeseenergiast meie kliimas kindlasti suur kasu igakuiste elektrikulude alla toomisel. 

Energiatõhusus hoiab elektrikulud all

Teine laialt teada mõiste on energiatõhusus. See tähendab sisuliselt seda, kui efektiivselt seade või toode muundab energia kasulikuks tööks. Ehk mida tõhusam on toode, seda vähem energiat kulub ülesande täitmiseks. Ja tänases maailmas on energiatõhusus väga oluline teema kõikide elektriliste seadmete puhul, sest mida vähem kulub energiat, seda väiksemad on iga päeva kulud ning väiksem on ka mõju keskkonnale.

Energiatõhususest arusaamiseks ei ole vaja doktorikraadi. Selleks on loodud energiamärgistus – Euroopa Liidu on võetud kasutusele tähtede süsteem A-st G-ni, kus A tähistab kõige tõhusamat energiaklassi ja G kõige ebatõhusamat. 

Nendele on mõistlik tähelepanu pöörata. Näiteks kui võrrelda C ja F energiamärgistusega külmikute energiatarbimist, siis aastas võib see olla üle 110 kWh, mis kajastub elektriarvel mitmekümne eurona.

Päikesepaneelid aitavad tõsta maja energiaklassi

Ka majapidamistele lisatakse energiamärgis. Alates 2020. aastast on Eestis kõikidel uutel hoonetel miinimumnõudeks liginullenergia ehk A-klassi hoone energiamärgis. See näitab, kui palju hoone aastas köetava pinna kohta energiat vajab. Kodudel ulatub see energiamärgise skaala A-st H-ni.

Päikesepaneelidest võib kõrgema energiamärgise saamiseks olla suur kasu. Näiteks on võimalik B-klassi hoone, rajades sellele päikesejaama, muuta A-klassi hooneks. See eeldab, et majal on juba olemas korralik soojustus, soojapidavad aknad, kvaliteetne ventilatsioon ja maasoojuspumbal põhinev küte. Lisades neile päikesepaneelid, võibki saavutada kõrgeima klassi energiamärgise.

Energiatõhusus on hoone puhul oluline, sest päikeseenergiast on vähe kasu, kui soojusenergia läheb vanade või ebakvaliteetsete akende tõttu kohe toast välja. 

Kui elektriga seotud mõisted on selgeks tehtud, on kergem ka mõelda, kuidas teie kodus elektrit toodetakse ja tarbitakse. Kui tunned, et üks lahendus võiks olla päikesepaneelid, siis tasub ühendust võtta Elektrumi spetsialistidega, kes aitavad leida sinu kodule kõige paremini sobiva päikesepaneelide lahenduse.