Korteri ostmisel tasub arvestada mitme aspektiga. Kui ostja on valimas endale korterit, siis sageli teeb ta valiku selle järgi, mis aastal on maja ehitatud ning kas ja kuidas on see renoveeritud. 

Kõige olulisem on see, et klient peab teadma, mida ta soovib. Kas selleks on väiksem ja personaalsem, sageli oma hoovialaga puitmaja, või suurem maja, kus naabritega on suhtlemist on vähe ning ehk on ka ühistu arved nii väiksemad, kuna kortereid on majas rohkem.  

Erinevad küttesüsteemid

Renoveerimata puitmajades tuleb kindlasti arvestada sellega, et maja esimene korruse võib olla jahedam kui maja vahekorrused. Sageli on puitmajades kasutusel ka ahiküte või saab korteris kasutada võimalusel õhksoojuspumpa. 

Võrreldes paneelmajaga annab see küll võimaluse korteriomanikul rohkem reguleerida oma toas valitsevat temperatuuri, kuid näiteks paneelmajas on üldiselt keskküttega korterites suhteliselt püsiv toatemperatuur ning inimesed ei pea ahju kütmisega vaeva nägema.

“Puitmajade puhul tuleb kindlasti mõelda ka sellele, kas küttepuude vedamine kõrgemale kui esimesele korrusele on jõukohane ja kas küttepuudel on olemas koht, kus neid hoiustada,” märgib Lahe Kinnisvara Tartu maakler Merily Meedla.

Kas igaühele sobib puittrepi nagin?

Kui rääkida korruse valikust, siis näiteks puit- ja paneelmajal liiga suuri erinevusi ei ole. Lahe Kinnisvara Tallinna maakleri Sirli Nurme sõnul tasub välja tuua vaid trepi materjali. Kivitrepp tagab oluliselt madalama mürataseme trepikojas. Puittrepil on ikka oma iseloom ning kriuksub ja nagiseb siit ja sealt. 

“Puittrepi puhul valiksin kõrgema korruse, kuna trepist edasi-tagasi käivad naabrid võivad sellega häirida rahu armastavad elanikku,” ütleb ta. 

Kõige olulisem on ikka maja olukord

Puitmajade juures on oluline vaadata, milline on maja seisukord. “Näiteks Viljandis on puitmajad väga hinnatud, seda eriti vanalinnas, kus elab palju noori peresid ning majad on renoveeritud,” selgitab Lahe Kinnisvara Viljandi maakler Ülle Mainsoo.