Eelnõu kohaselt lubatakse lehepuhurit kasutada lehtede kokkukogumiseks ja keelatakse lehepuhurit kasutada muul otstarbel, millega kaasneb tolmu õhku paiskamine. Sätte eesmärk on vähendada tervistkahjustava tolmu kontsentratsiooni õhus.

“Lehepuhur on mõeldud lehtede kokku kogumiseks. Paraku kasutatakse üha enam lehepuhureid ka tänavatolmu koristamise eesmärgil. Tänavatolmu lehepuhuriga puhumine ei eemalda tolmu linnaruumist, kuna pärast õhku paiskumist langeb see uuesti maha. Küll aga suurendab tolmu õhku paiskamine õhusaastet, millel on kahjulik mõju nii linnaelanike tervisele kui keskkonnale,” märgib linnavõim.

„Seeläbi soovime vähendada tervistkahjustava tolmu kontsentratsiooni õhus. Lehepuhur on mõeldud siiski lehtede kokku kogumiseks, kuid paraku kasutatakse üha enam lehepuhureid ka tänavatolmu koristamise eesmärgil. Ent lehepuhuriga tänavatolmu puhastamne ei eemalda tolmu linnaruumist, kuna pärast õhku paiskumist langeb see uuesti maha. Küll aga suurendab tolmu õhku paiskamine õhusaastet, millel on kahjulik mõju nii linnaelanike tervisele kui keskkonnale,” kommenteeris abilinnapea Kalle Klandorf.

Pestitsiide kasutada ei või

Sama paragrahvi lõikes sätestatakse mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja kohustus teha heakorratöid mootorsõiduki ümbruses ühe meetri raadiuses juhul, kui tema mootorsõiduk on takistanud heakorratööde tegemist.

Erinevalt kehtivast heakorraeeskirjast, mis kohustab kinnistu omanikku hoidma muru ja rohu 15 sentimeetri kõrguse, näeb eelnõu keskkonnakaitselisest aspektist lähtudes ette kinnistu omaniku kohustuse tagada haljastuse korrashoid ja vältida kinnistu võsastumist.

Eelnõus on sätestatud kinnistu omaniku kohustus hooldada avalikus kohas vaadeldavat, kinnistule rajatud haljastust selliselt, et taimedele on tagatud vajalikud kasvutingimused. Haljastuse hooldamise kohustus on ka müügikoha omanikul.

Võrreldes kehtiva heakorraeeskirjaga ei reguleerita eelnõus korterelamutes elavate inimeste tegevust näiteks pesu kuivatamist, riiete kloppimist ja rõdu kasutamist, sest korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Keskkonnakaitse huvides on sätestatud keeld kasutada umbrohutõrjeks pestitsiide.

Kinnistuomanik võib linnalt tellida heakorratööd

Keskkonna- ja kommunaalametile antakse õigus sõlmida Tallinna linna kinnistu omanikega lepinguid puhastusala ehk kõnnitee, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel, heakorratööde tegemiseks ning määratakse kindlaks nende tööde maksumus.

Puhastusala korrashoiu kohustus on käsitatav koormisena kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses. Seaduse järgi võib volikogu isiku põhjendatud taotlusel lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse volikogu kehtestatud korras.

„Linn on valmis pakkuma kinnistuomanikele kõnniteede heakorratööde teenust,“ nentis Klandorf. „Teabe teenuse osutamise tingimuste kohta avaldame linna veebilehel. Kuid ühe ruutmeetri hooldatava maapinna heakorratööde maksumus vastab sellele, mille Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet tasub hankelepingu alusel samas piirkonnas asuvate teede hooldus- ja puhastustööde eest ühe ruutmeetri hooldatava maapinna kohta.“