Kinnisvara

Analüütik: ostjate aktiivsus kinnisvaraturul on väga kokku kuivanud, valitseb suur vaikus

Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Arco Vara analüütiku Mihkel Eliste sõnul võis veel oktoobris ja novembris erinevatel kinnisvaraturuga seotud üritustel kui ka meediaväljaannetes täheldada, et mitmete turuosaliste silmis oli kõik lähituleviku vaates endiselt suhteliselt positiivsete väljavaadetega, ent detsembrist on hirm nahavahele pugenud ka kõige paadunumatel optimistidel.

“Kui 2022. aastal üldiselt alanes Eesti korteriturul tehingute arv 8,1 protsendi võrra, siis detsembris langes turuaktiivsus võrreldes aastatagusega juba 31 protsenti. Iseenesest on siiski turudünaamika muutused olnud kiirelt kasvanud Euribori taset ja üleüldiselt negatiivselt meelestatud tarbijakindlust arvestades üsna ootuspärased, kuid likviidsuse halvenemine on detsembrist olnud oodatust laialdasema ulatusega ning näib, et üsna sarnane turusituatsioon püsib ka 2023. aasta alguses, mida koondnimetusega võib nimetada kui vaikne,“ kirjutab Eliste kinnisvarabüroo turuülevaates.

Populaarseimate kinnisvaraportaalide vaatamiste arv on analüütiku andmetel mõnel päeval olnud ligi kümme korda madalamal kui veel pool aastat tagasi, iseloomustades olukorda, kus potentsiaalseid turuosalisi enam justkui isegi ei huvita, mis kinnisvaraturul toimub.

“Taoline väga järsk langus suhteliselt lühikese aja jooksul viitab selgelt paanilisele tarbijakäitumisele, mis ajaloolises vaates ei kipu ajaliselt kuigi pikalt kestma täpselt nagu aastate 2021–2022 meeletu ostubuum, mistõttu on tõenäoline, et turuaktiivsuse madalaim tase saavutatakse juba 2023. aasta esimese poolaasta vältel. 2023. aasta teises pooles algab eelduslikult majanduskasvu taaskordne tsükkel, mille tuules hakkab viitega liikuma ka arvatavalt kinnisvaraturg eesotsas elamispindade sektoriga,“ prognoosib Eliste.

Kuigi elamispindade hinnatase 2022. aasta kolmanda kvartali üleüldiselt tipp-tasemelt selgelt taandub ja on enamikes Eesti linnades korterituru osas juba detsembri näitel taandumas, siis jätkuvalt kiire inflatsiooniga, kasvavate sissetulekutega ja endiselt pigem madala tööpuudusega keskkonnas on Eliste sõnul keeruline näha, kuidas pikaajalisest keskmisest endiselt allpool oleva müügipakkumise taustal võiks meid tabada keskmiselt üle 15 protsendi taseme ulatuv pikaajaline kinnisvarade nominaalne hinnalangus.

2023. aasta esimeses pooles saab Eliste hinnangul võtmeküsimuseks lisaks laenuturule eeskätt tööturg, mille juures võimalike koondamis- ja pankrotilainete eskaleerumine võib viia täiendava tarbijakindluse halvenemiseni ning see vähendaks potentsiaalsete ostjate hulka turul veelgi ning pikaajaliselt.

“Tänane tugevalt räsida saav töötleva tööstuse sektor tegutseb suuresti Eesti väikelinnades või nende lähinaabruses, kus tööpuuduse võimaliku kasvu korral suureneb väljaränne eeskätt Tallinna ning ääremaastumine pikemas perspektiivis selgelt jätkub. Väikelinnade ja nende lähiümbruse osas võib seega lähitulevikus saada taas võtmeküsimuseks likviidsus, mille juures võivad teatud piirkondade osas muutuda sõltuvalt krediidiasutusest ka eluasemelaenude finantseerimise tingimused,“ märkis analüütik.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.