„Toetuse suurus sõltub majast ning potentsiaalsest saavutatavast energiasäästust ja tulevasest energiaklassist. Vanemate kortermajade toetused jäävad keskmiselt 30% ja 50% vahemikku ja korralikult tehes – soojustus, soojustagastusega ventilatsioon, päikesepaneelid – võimaldab edaspidi elanikel märkimisväärselt energiat säästa,“ rääkis Vähi.

„Täielik renoveerimine on kõige lihtsam paneelmajade puhul ning siis väheneb küttekulu kolmandiku jagu. Ajalooliste objektide puhul on see Muinsuskaitse nõuete tõttu paraku kallim ja keerulisem, aga suures plaanis siiski vältimatu investeering,“ ütles Vähi.
„Vanu paneelmaja on võimalik sellisel tasemel korda teha, et väljast vaadates on uuest raske eristada. Näiteks renoveeriti sellisel tasemel hiljuti üks 1963. aastal Mustamäel Sääse asumis valminud kortermaja. Tööde käigus maja soojustati, uuendati rõdud, aknad ja uksed, kõik kommunikatsioonid, paigaldati uus kütte- ja ventilatsioonisüsteem ning katusele rajati päikesejaam. Väga hea lahendus oli ka trepikodade korrastamine, mille käigus vahetati ühtselt välja kõikide korterite uksed ning likvideeriti sellega suuremat osa vanemaid maju iseloomustav erisuguste rauduste stiihia,“ ütles Vähi.

Uus Maa analüütiku sõnul on renoveerimise peamine takistus vastu seisvad elanikud. „80% inimestest on üldjuhul nõus ja ülejäänute ärarääkimine sõltub ühistu ning halduri võimekusest ning oskusest lisarahastust leida. Tihti on ka nii, et kui üks maja tehakse piirkonnas korda, siis hea eeskuju mõjutab ka kõrvalasuvate kortermajade elanikke otsust tegema,“ lisas Vähi.