“Piiratud pakkumine tähendab aga hinnakasvu selget jätkumist ning hinnakasvu püsimine tähendab paraku väga paljude nooremapoolsete leibkondade jaoks elamispinna kättesaadavuse halvenemise püsimist, kus kinnisvarade hinnakasv on palgakasvust kiirem ka veel tõenäoliselt 2022. aasta vältel,“ nentis Eliste.

Tema sõnul on laias laastus tegemist muidugi globaalsete trendidega ning Tallinn, Tartu või Pärnu ei ole siin mingisugused teerajajad, vaid pelgalt maailmatasemel trendidega üheskoos liikujad.

“Üha suuremate kasumite teenimiseks tuleb aga võtta järjest suuremaid riske, olgu selleks siis ehitushindade eelarvestamist puudutavad asjaolud, tugevalt üle turuhinna arenduseks sobilike kruntide soetamine või ka trendid, et üha enam uusehitisi proovitakse rajada Eesti väikelinnadesse, kus möödunud korral kulmineerus vastava trendi taustal kinnisvaraturul üha suuremate riskide võtmine paraku ülemaailmse finantskriisiga,“ möönis kinnisvaraanalüütik.

Tänavu novembris tehti Eesti korteriturul kokku 2669 ostu-müügitehingut, mis oli selle aasta kui ka viimaste aastate kõrgeim number. Viimati oli turuaktiivsus sarnasel tasemel 2006. aasta sügisesel perioodil.

Mediaankeskmiseks hinnatasemeks kujunes tänavu novembris 1723 eurot ruutmeetrilt, mida oli 13 protsenti enam kui aasta alguses, 20 protsenti enam kui veel aasta tagasi ning 10 protsenti enam kui veel oktoobris.

“Võib täheldada, et mida kiiremaks on läinud kuises võrdluses Eesti tarbijahindade kasv, seda kiiremaks on läinud ka elamispindade hinnakasv. See annab selge indikatsiooni, et inflatsiooni kiirenemise taustal on asutud elamispindade turule üha enam raha paigutama pelgalt seetõttu, et seda ei osata enam kuhugi mujale suunata ning kinnisvara peetakse tugevalt inflatsioonilise keskkonna taustal üsna turvaliseks varaklassiks,“ selgitas Eliste.

Oma olemuselt nõnda käituvad inimesed analüütiku sõnul teoreetiliselt ei eksi, kuid niivõrd kõrge inflatsiooni püsimine viib pikemas perspektiivis ka kinnisvaraturul tasakaalustamatusteni, kuna koduostjate osakaal on selle taustal vähenemas.

“Täna on turul järjest rohkem spekulatiivsete huvidega isikuid, kes on uusi kortereid või nende broneerimislepinguid kokku ostnud ainuüksi edasimüügi eesmärgil, mille juures on üha enam isikuid, kes ei viitsi kortereid enam isegi üürile anda ja ootavad pelgalt tempoka hinnatõusu jätkumist kapitalikasvu teenimise eesmärgil,“ lisas Eliste.