Kõik tundus sujuvat ja homme, 1. novembril, pidid sõbrannad uude koju sisse kolima. Eile, 30. oktoobril ehk kaks päeva enne kolimist, teatas korteriomanik napilt, et ta ei anna korterit neile üürile. “Põhjuseid ei andnud, ütles, et tema on otsuse teinud ning ei pea oma otsust põhjendama,” on Merilin rabatud.
Ootamatu pöördega kaasnesid sõbrannade jaoks mitmed ebamugavused. Kolimiseks olid kõik plaanid juba tehtud, samuti oli kokku lepitud kolimisteenus. Koduta neist kumbki küll ei jää, aga kuna elamispinnaga oli kindlalt arvestatud, põhjustab see mõlemale siiski suuri ebamugavusi.
“Kuna me olime kindlad, et esimeseks novembriks on meil korter olemas, siis lõpetasime teiste korterite otsingud ning seetõttu lükkub edasi kolimine ning turu pidev muutumine raskendab otsinguid. Samuti mõjutab see meid finantsiliselt, kuna olime arvestanud antud üürisummaga ning maakleritasu puudmisega,” ütleb Merilin.
Lootusetu juhtum ei ole
Lahe Kinnisvara konsultant-maakler Sirli Nurm tõdeb, et suulisi lepinguid on väga raske tõendada ja kahjuks ei piisa vaid ühe poole ütlustest. “Mõlemad pooled peavad kinnitama lepingu olemasolu ning tingimusi,” räägib ta ja lisab, et ka kirjalikku üürilepingut on võimalik erakorraliselt üles öelda viivitamatult, samamoodi suulist lepingut. Teha selles olukorras tema sõnul suurt ei ole, sest omaniku nõusolekuta eluruume siiski kasutada ei saa.
Uus Maa Kinnisvarabüroo jurist Karlis Kolk sõnab, et suulise üürilepingu sõlmimine keelatud muidugi ei ole. “Lihtsalt osapool, kes soovib sellist lepingut maksma panna, peab suutma tõendada, et selline leping on olemas. Lisaks peaks ta suutma tõendada ka lepingutingimusi, näiteks, mis ajal pidi omanik korteri üürnikule üle andma. Kui suulist lepingut tõendavaid materjale ei ole, siis pole paraku ka sellises olukorras võimalik omanikult midagi tulemuslikult nõuda,” sõnab Kolk.
Lootusetu olukord siiski ei ole: suulist lepingut saab tõendada näiteks e-mailide või SMSidega, mida omanik ja üürnik vahetanud on ning mis oma sisult vastava lepingu kohta käivad. “Samas peab suutma ka selliste toetavate materjalide korral tõendada, et tegemist polnud lihtsalt lepingueelsete läbirääkimistega, vaid leping on reaalselt ka sõlmitud, see tähendab, et on olnud pakkumus ja nõusolek lepingu sõlmimiseks,” selgitab jurist.
