Noored on koondunud piirkondadesse, mis arenevad
Sooman tõi esile, et uute korterite ostjatest 80 protsenti on 25-35aastased noored inimesed. Uute majade ja ridamajade ostjaid on enamasti vanuses 30-40. Mõlema rühma puhul on tegemist keskmisest kõrgema sissetulekuga inimestega.
Uusarenduste kasuks otsustamisel mängib Soomani sõnul rolli piirkonna areng. “Noored on koondunud sellistele aladele, kus toimub areng, kus midagi paraneb. Nad ei taha enam olla anonüümsed ühikud ühes mõttetus korrusmajas, mis ongi lihtsalt maja. Kinnisvarasostja ostab aina rohkem keskkonda, mitte betooni. Betooni on meil terve linn täis, aga kui sa hakkad otsima keskkonda, siis need võivad olla väiksed kogumid betoonihunniku keskel. Tavaliselt on selle keskkonna loomise juures, tõsi, uusarendused, aga mitte alati,” rääkis Sooman.
Ta tõi näite Mustamäest, mida peeti 15-20 aastat tagasi potentsiaalseks “getoks”, kuid mis on infrastruktuuri arengu ning kaubanduse ja meelelahutusvõimaluste paranemise järel taas hinnatud piirkonnaks muutunud. “Kui nad (koduostjad –toim) on nõus paneelmajja elama minema või nad otsivad endale korteri paneelmajade vahele uuemasse majja, mida on ka sinna üksjagu ehitatud, see näitab, et piirkonnad muutuvad ja arenevad ning ühe ajastu potentsiaalne “geto” on järgmise ajastu lugupeetav ja korralik elukeskkond,” kirjeldas Sooman.
Uusarenduste kontekstis tõi ta näiteks Kopli piirkonna, mis veel mõnda aega tagasi näis eemaletõukava paigana. “Täna on areng pihta hakanud,” ütles Sooman ja tõdes, et piirkond on veel kaugel täiuslikkusest, kuid elukeskkonda on trammiteede arendamise, parkide korrastamise ja muu sarnasega palju parandatud, mis on omakorda väga heaks vudamendiks, et asumist saaks ühel päeval õitsev elurajoon.
Otsitakse endasarnaseid
Teine oluline aspekt ligitõmbava keskkonna puhul on Soomani hinnangul noorte soov elada koos võimalikult endasarnaste inimestega. “Need, kes on maksevõimelised inimesed, otsivad uusarenduste klastsreid. Seal on ümberringi võimalikult palju ühetaolisi inimesi, kellel on ühesugused huvid. Muidugi rahalised võimalused on erinevad, aga see ei olegi tähtis. Naised saavad jutustada lastega jalutades, lastel on mängukaaslased olemas, võib-olla mees saab reede õhtul sauna teha. Kogukond tõmbab, kogukond on magnet. Ei olegi tähtis, kas see on parasjagu Noblessneris, Peetris või hoopis Manufaktuuris. Sinna, kus on tekkinud ühtne kogukond, tahavad inimesed minna,” nentis Sooman ja lisas, et samal põhjusel on ka Telliskivi ja Balti jaama ümbrus populaarseks elupaigaks muutunud.
