Päästeameti inspektorid on käinud eelmisel ja sellel aastal korduvalt kortermajades kontrollimas ja selgitamas, millised nõuded ja miks asjade hoidmisele kehtivad. “Esimese sammuna püüame alati inimestele seletada, miks esemete trepikojas hoidmine ei ole hea mõte. Ja seeläbi saavadki osa rikkumistest juba lahendatud. Kuid kui on näha, et selgitamisest ei piisa, siis on Päästeametil võimalus alustada ka menetlust. Lisaks tavapärasele menetlusele on Päästeametil sellest aastast õigus rakendada lihtsamate väärtegude puhul ka lühimenetlust. Lühimenetlust on õigus läbi viia muuhulgas ka  evakuatsiooniteedel liikumist takistavate või põlvematerjalist asjade hoidmise eest. Lühimenetluse korral määratakse rikkujale trahv 40 eurot,” selgitab Tähe.

Eelmisel aastal kontrollis Päästeamet kokku ligikaudu 1400 kortermaja. Viimati tehti reid kortermajadesse selle aasta alguses ja pilt on endiselt kurb – kontrollitud 328 kortermajast oli tuleohutuse seisukohast kõik korras vaid viiendikul. “Suurim murekoht on jätkuvalt trepikodades hoitavad lapsevankrid, jalgrattad, potililled ja vana mööbel, mis saavad takistusteks majast väljumisel ning tekitavad põlema süttimisel suitsu, mis jätab majaelanikud korteritesse lõksu. Halvast olukorrast ajendatuna lõime korteriühistutele võimaluse kutsuda endale ohutuse teemade läbi arutama kohapeale kohalik päästekomando. Nemad oskavad kohapealset olukorda üle vaadates juba täpsed nõuanded ja soovitused, kuidas asjade ladustamine kortermajas olema peab ja korda saada. Oma soovist tuleks märku anda päästeala infotelefonile 1524,” ütleb Tähe.

Sellest aastast oleme võtnud evakuatsiooninõuete eiramise senisest veelgi suurema tähelepanu alla, sest inimestel peab olema ohutu igas hoones, olgu see siis pood, kool või kodu. Päästeametil on evakuatsiooninõuete rikkumise osas nulltolerants.