Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand kirjutab, et Tallinna linna uus parkimisnorm teeb küll palju head, aga koduostjale tublisti halba ka.
Tallinna linnavalikogu kehtestas tulevastele arendustele 17.09.2020 uue parkimiskohtade normi. Suures pildis on uus normdokument kindlasti teretulnud, sest teeb nii mõnegi varasemalt keeruka olukorra selgemaks.
Täpsemalt on uus parkimisnorm sõltuvalt korterelamu asukohast 1,0 – 1,5 ja nii ei erine uus olukord justkui varasemast.
Siiski on loodud suurem selgus selles osas, et kuskohas käsitletakse seda normi maksimaalse parkimiskohtade arvuna – südalinnas – ja kus minimaalselt nõutavana (vahevööndis ja äärelinnas st põhilistes kortermajade ja eramupiirkondades).
Seega on Tallinna linnavalitsus jätnud endale õiguse nõuda arendajalt nn magalarajoonides ka rohkem kui 1,5 parkimiskohta iga ehitatava korteri juurde.
Täiesti uus lähenemine on aga võetud parkimiskohtade asukoha paigutamisele, millel on oluline mõju nii linnaruumi väljanägemisele, aga kindlasti ka kinnisvaraarenduse (st lõpuks korteriostjate) rahakotile.
Foto: Shutterstock
Nimelt peab edaspidi olema suur osa parkimisest projekteeritud hoone mahtu. Näiteks südalinnas 100% ning korterelamurajoonides sisuliselt 2/3 parkimiskohtadest.
Tõenäoliselt soov silmale nähtavat linnaruumi autodest puhtamaks saada tähendab aga suuremaid kulusid. Kui varem pidid korteriostjad kinni maksma asfaldi või tänavasillutise ja selle alused kihid, siis nüüd tuleb neil hakata maksma hoone eest, millesse autod tuleb panna.
Ja loomulikult on ka selle auto ümber oleva hoone edasise haldamise kulu suurem, kui väliparklal. Ehk siis igal juhul on uue normiga muudetud nii elu- kui ärihoonete rajamine kallimaks ning eks meil tarbijatena tuleb see kõik kinni maksta. Ja seda polegi nii vähe.
Numbrid aitavad teha puust ja punaseks. Üks parkimiskoht koos manööverdamisruumiga, arvestades hoone kandekonstruktsioonide loogilist sammu, vajab keskmiselt ca 28 ruutmeetrit pinda.
Mustamäel, kus pinnas on liivane ja arhitektuur lihtne, on võib sellise parkimise jaoks arvestada nii maa-alusel kui -pealsel korrusel kortermaja enda koosseisus umbes 700 eurot ruutmeetri kohta (hinnad koos käibemaksuga).
Eraldi parkimismaja puhul kujuneb hinnaks umbes 450 – 500 eurot ruutmeetri kohta. Kristiines, kus pinnas on kehvem, kinnistud väiksemad ja ehitamine seega keerukam, on parkimiskoha ehitusmaksumus isegi üle 800 euro ruutmeetri kohta.
Foto: Shutterstock
Ühe hoone mahutu paigutatud parkimiskoha maksumus kõigub seega 20 000 euro ümber. Kuna kolmandik kohtadest võib jääda lageda taeva alla, siis kärbime hinnangulist lisakulu selle koefitsendi võrra.
Mida kallim on korter ise, seda väiksem on proportsionaalselt parkimiskoha kulu. Kesklinnas on kallite parkimiskohtade ostmine juurdunud traditsioon ning paljudel projektidel parkimiskoha hind müügiprotsessis määratud ka reaalsetele kuludele vastav.
Nende korterite ostjate sihtgrupp suudab seda ka finantseerida. Magalarajoonides on teine sihtgrupp, teistsuguse keskmise palga ning laenuvõimalustega.
Ja kokkuhoidlikuma eelarve nimel ei pirtsutata selle pärast, et talvehommikul lumi klaasidelt ja kapotilt maha pühkida. Ka maa ei ole nii kallis, et peaks kõik autod vägisi hoonesse suruma.
Isegi kui arendaja turundab parkimiskohti olematu hinnaga, nagu see odavamate projektide puhul seni tavaks olnud – on selle ehitamisega seotud kulud lõpuks ikkagi müügihinna sisse peidetud.
Tänasele põlisele sihtgrupile – tavalised noored, kellel perelisa tulemas ja uus suurem kodu hädavajalik – on umbes 15-protsediline kinnisvara hinnatõus lihtsalt parkimisnormi muutuse pärast ebamõistlik ja -vajalik.
