Nii üüri- kui ka müügipakkumiste hinnad tõusevad seejuures kiiremini kui tarbijate sissetulekud, mille juures samaaegselt peavad ostjad konkureerima kinnisvarainvestoritega, kuna kõrge tarbijahindadega perioode iseloomustab kinnisvara samuti tempokas hinnatõus ning aprillikuu andmeil näib Elistele, et üüritootluse edasine alanemine ei jätkunud, õigustades kinnisvarainvesteeringuid finantsmajandusliku otstarbekuse tõttu ajutiselt veelgi.

“Kuigi elamispindade kapitalikasv võib 2022. aastal kujuneda reaaltootluse ehk inflatsiooniga korrigeeritud tootluse lõikes üsna napiks, on üüriobjektide puhul nende kogutootlus siiski tõenäoliselt jätkuvalt positiivne ning erinevalt börsidest on kinnisvara kui varaklass 2022. aastal väikeinvestorite silmis atraktiivsem kui finantsturud, kuid euroala monetaarpoliitiliste muutuste tuules on ka vastavas varaklassis riskid ettevaatavalt suurenemas, väljendudes eeskätt laenukapitali tõenäolises kallinemises, mis viib likviidsuse vähenemiseni ja hinnatõusu aeglustumiseni,“ selgitas analüütik. 

Üüripakkumiste arv vähenes aprilli vältel Tallinnas 11 protsendi võrra, mille juures pakkumine on vähenenud ennekõike kahetoaliste korterite lõikes – langedes 23 protsenti kuu ajaga ja 50 protsenti alates veebruarist. Veebruarist vaadatuna on ühetoaliste pakkumine üüriturul vähenenud 42 protsenti, kolmetoaliste pakkumine 31 protsenti ning nelja- ja rohkematoaliste korterite pakkumine 14 protsendi võrra.

Kuigi sõjapõgenikud eelistaksid eeskätt rohkematoalisi kortereid, ei ole Eliste sõnul turul märgata, et nõudlus oleks vastavasse turusegmenti koondunud. “Aprillis võis võrreldes märtsiga juba märgata, et vähemalt kolmetoaliste korterite osas pöördus varasem pakkumiste arvu vähenemine Tallinnas taas kasvuks, viidates üüriturul olukorra mõningasele rahunemisele,“ märkis analüütik. 

Ukraina sõjapõgenikud tõstsid märtsis-aprillis Tallinna elanike arvu rahvastikuregistri andmete järgselt ligi 2000 võrra, lõpetades koroonakriisi taustal pideva elanike arvu vähenemise trendi, seda vähemalt ajutiselt.