Kinnisvara

Uus üüriseadus kohustab: üürnik peab olema valmis remondiks

Üürnik peab arvestama, et kui omanik soovib, tuleb tal remonti teha.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

14. jaanuarist hakkas kehtima uus üüriseadus, mille järgi on üürileandjal õigus lisada üürilepingusse kokkulepe üürnikuga, et viimane on kohustatud vahetult enne väljakolimist tegema kergema remondi. Mida see täpselt tähendab ja mis kulusid peab üürnik kandma?

Varasemalt on üürilepingus olnud kirjas, et üürileandja peab arvestama ruumide loomuliku kuluga. Näiteks, kui üürnik on elanud korteris viis aastat, siis on iseenesestmõistetav, et selle ajaga on kulunud siseviimistlus, mööbel ja tehnika, kirjutab Uus Maa Central maakler Nataly Koppel.

Väikesed kriimustused/täkked seintel või põrandatel on pea vältimatud ning üürileandja pidi sellega arvestama: üürnik sai rahus välja kolida ja oma tagatisraha tagasi.

Mõnikord on väljakolimise eel vaja natuke põhjalikumaid töid teha – siis tasuks kindlasti kaaluda ehitaja palkamist. Foto: Shutterstock

Uus seadus näeb ette, et kui üürileandja ja üürnik on lepingus sätsetanud, et üürnik peab enne väljakolimist tegema värskendusremondi ning andma korteri üle täpselt sellises seisukorras nagu ta enne üürileandmist oli, siis seda teha ka tuleb.

Muide, see on paljudes lääneriikides tavaline praktika. Näiteks, minu hea tuttav elas kolm aastat Viini kesklinnas ning sealt välja kolides tuli tal seinad üle värvida.

Kergemat sorti remondi all peetakse silmas täkete pahteldamist, lagede ja seinte värvimist, tapetseerimist ja põranda süvapuhastust. Üürnik ei ole kohustatud tegema kapitaalremonti, seega üürnikud, ärge kartke, põrandakatet või vannitoaplaate teil vahetada ei tule, juhul kui te pole neid tahtlikult ja lõplikult rikkunud.

Samuti ei ole üürnikul kohustust vahetada välja sanitaartehnikat, isegi kui WC-poti kaanele on tekkinud mõni kergem kriim.

Olge lepingu sõlmimisel väga tähelepanelikud

Ilmselt just see seadusemuudatus võib olla üheks möödarääkimiste ja tülide allikaks üürileandja ja üürniku vahel. Esiteks tuleb maakleril olla üleandmisakti tehes veel hoolsam ja teha võimalikult palju fotosid, mis fikseerivad korteri seisukorda.

Teiseks, enne üürilepingu sõlmimist tuleks üürnikul eriti hoolikalt läbi lugeda lepingu punktid, et üürileandja ei hakkaks hiljem nõudma kompensatsiooni iga pisiasja eest, mis pole esmasel pilgul nähtavgi.

Seega kõik detailid tuleb enne lepingu sõlmimist läbi rääkida ja nendes kokku leppida.

Mööbli ja tehnikaga on teised lood

Loomulik kulumine ja selle likvideerimine ei puuduta mööblit ega kodutehnikat. Seega, kui köögikapid või diivan on vähesel määral kulunud, ei pea üürnik tellima uut „fassaadi“ ega ostma sohvale uusi katteid.

Üürnik ei vastuta ka selle eest, kui pesumasin läheb rikki ja see pole olnud tema süü. Samas, üürnik peab endiselt katma kõik kulud, mida on tekitanud tema lemmikloom. Näiteks, kui koer kraabib põrandale sügavad vaod, on see üürniku süü ning ta peab selle kulu sajaprotsendiliselt korvama.

Tasub märkida ka seda, et üürileandjal ei ole õigust nõuda remondi tegemist enne, kui leping on peagi lõppemas.

Enamasti piisab üürikorteris värvimistöödest. Foto: Shutterstock

Ka lihtne remont on kulukas

Kui üürnik ei soovi või ei oska ise remonti teha, võib ta need kulud lihtsalt kinni maksta. Mis on mõistlikum?

Kui üüriline pole kunagi taolisi töid teinud, siis soovitan ma tal pigem teist varianti. Tasub hoolikalt kaaluda, kui palju läheb aega selleks, et ise käia ehituspoodides, valida materjale, vaadata netist, kuidas ühte või teist tööd teha, hankida tööriistad jne. See kõik võib minna keeruliseks.

Jah, professionaali teenus ei pruugi olla odav, kuid see päästab peavalust. Näiteks tegelen hetkel ühe üüriobjektiga, kus elas korralik pere seitse aastat. Korterit on väga hästi hoitud, kuid sellest hoolimata on ruumid nii öelda väsinud.

Remondimees, kes käis kohapeal korteriga tutvumas, väitis lausa, et iga korter väsib juba kahe aastaga. Ta tegi hinnapakkumise elutoa, köögi, WC ja lastetoa seinte ja lagede ülevärvimiseks. Kokku tuli 223 ruutmeetrit, hinnaga 6€/m2. Kogu töö ja materjalid kokku ligi 1500 eurot.

Juhul, kui on näha, et korteri seisukord pole sama, mis sissekolimisel ning suure tõenäolisusega tuleb teha värskendusremont, siis tasub seda aegsasti ette planeerida. Headel töömeestel on käed-jalad tööd täis ning neid tuleb ette broneerida. Tuleks vältida olukorda, kus töömees saab tulla alles kuu või pooleteise pärast.

Lisaks võtab ka remont oma aja. Kõik see kokku pikendab korteri vakantsuseperioodi ning ükski üürileandja ei saa olla õnnelik, kui ta ei saa mitu kuud üüri.

Mida teha, et probleeme ei tekiks?

Esiteks tuleb üüripinda kasutada nii nagu see oleks oma kodu. Sel juhul võib minna nii, et ei peagi ühtegi viimistlustööd tegema ega neid kinni maksma, kuid arvestage sellega, et olukord, kus aasta või paari jooksul ei teki kulumit, on nullilähedane.

Teiseks, kõik nüansid ja kokkulepped üürileandjaga tuleb lepingusse kirja panna, et hiljem ei tekiks vaidlusi. Kolmandaks, enne, kui üürnik saab korteri enda valdusse, tuleks seda inspekteerida võimalikult põhjalikult koos maakleriga ja teha pilte.

Uus Maas on praktika, et teeme korteri seisukorrast võimalikult palju pilte ning saadame need üürileandjale ja üürnikule, kusjuures mõlemad peavad kinnitama, et on pildid kätte saanud. Tänu sellele
on jäänud paljud vaidlused ära.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.