Galerii: Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kennelliit kuulutasid välja eesti hagija skulptuuri konkursi võitjad

Eesti hagija võiduskulptuurid.Foto: Inna Lepihov

Rubriiki toetab

  • Tahad parandada oma lemmiku tervist?
  • Hea ja kindel partner Sinu lemmikule!
  • Vaata pakkumisi!

3. aprillil valiti Eesti Kunstiakadeemias eesti hagija skulptuuride kokursi võidutööd. Eesti Kennelliidu ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös sündinud eesti hagija skulptuuri konkursil osalesid tudengid nii EKA installatsiooni ja skulptuuri osakonnast kui EKA kaasaegse kunsti magistriõppest. Konkursi võitis Asmus Soodla ning teise koha saavutas Kail Timusk.

Kuigi projekti alguses oli plaanis teostada vaid üks skulptuur, otsustas Eesti Kennelliit, et soovib linnaruumi paigutada lausa kaks skulptuuri.

“Olen väga uhke Eesti Kennelliidu ja Eesti Kunstiakadeemia suurepärase koostöö üle. Skulptorite loodud tööd on väga hästi ühendanud kunsti ja kultuuri, tabades täpselt eesti hagija olemust – nii hagija seltsivat loomust kui ka töökust. Võidutööd moodustavad omavahel ansambli, mis võimaldab neid linnaruumis ühiselt eksponeerida,” sõnas Eesti Kennelliidu juhatuse esimees Helen Tonkson.

Fotod: Kati Saarits

Asmus Soodla võidutöö kujutab istuvat eesti hagijat, Timuski skulptuur seevastu liikumises olevat koera. Eesti Kennelliit otsustas võidutööde autoritele maksta preemiat kogusummas 5000€.

Kirke Kangro sõnul on märgiline, et Kennelliit pöördus Eesti hagija skulptuuri tegemiseks just EKA noorte skulptorite poole. “Meie seas on suur hulk koerte-fänne ja kursus laabus väga mõnusas õhkkonnas, mida kahtlemata elavdasid sõbralikud modellid”, kommenteeris ta.

2023. aasta septembris Eesti Kunstiakadeemiasse kogunenud grupp tudengeid võtsid osa Eesti Kennelliidu tellimusel toimunud valikainest „Avaliku ruumi skulptuur: eesti hagijas“, mida juhendasid professor Kirke Kangro ja Art Allmägi. Idee luua eesti hagija skulptuur, mis kaunistaks Tallinna linnaruumi, sündis Eesti Kennelliidus juba 2019. aastal, kui Federation Cynologique Internationale (FCI) juhatus kinnitas eesti hagija FCI eeltunnustatud tõuna.

    Õppejõududeks olid vabade kunstide teaduskonna dekaan Kirke Kangro ja skulptor Art Allmägi ning toeks olid skulptuuriosakonna meistrid Johannes Luik ning Marko Odar.

    Võidutöö väljaselgitamiseks oli kokku kutsutud oma ala ekspertidest koosnev žürii, kuhu kuulusid EKA esindajatena rektor Mart Kalm ja installatsiooni ja skulptuuri osakonna juhataja Taavi Talve, koeratundliku skulptorina Edith Karlson, vilistlased Kati Saarits ja Johannes Luik, Eesti Kennelliidu juhatuse esimees Helen Tonkson ja eesti hagija kasvataja Maris Siilmann. Rotermanni kvartalit esindasid arendaja Urmas Sõõrumaa ja turundusjuht Triin Tammela.

    Preemiate üleandmine toimus Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri osakonna monumentaalstuudios. Üritusel tutvustati veelkord võidutöid ning jagati infot projekti edasiste etappide kohta. Plaanide kohaselt avatakse võidutööd pidulikult Rotermanni keskväljakul 2024. aasta augusti keskel.

    Eesti Kennelliit (EKL) on Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (FCI) täisliige, mis koondab üle 80 riigi kennelliite. Peamine funktsioon on tunnustatud tõuraamatu pidamine, kuhu registreeritakse tõukoerte sugupuud, tiitlid, töökatsete tulemused ja terviseuuringud vastavalt FCI kehtestatud rahvusvahelistele reeglitele.

    Populaarsed lood mujal Geeniuses

    Igal argipäeval

    Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

    Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.