Eesti ainsa kassikliiniku Cat Clinic kassiarsti Olga Aldžanova-Kondina sõnul ei ole kiisusid ohustavaid kasvajaid haigustunnuste ega välise vaatluse põhjal lihtne tuvastada.

“Väga raske on öelda, kuidas kasvajad täpselt välja näevad,” selgitab Aldžanova-Kondina. “Mõnikord on tegu naha all tuntavate moodustistega. Mõned kasvajad on nagu haavandid naha peal, mis ei taha hästi paraneda. Aga näiteks silmamuna kasvaja korral võib muutuda ainult silmavärv. Moodustise väljanägemise põhjal ei saa öelda, kas tegemist on hea- või pahaloomulise kasvajaga. Igasugune muhk võib viidata kasvajale, aga kindlasti on vaja lisaks looma ülevaatusele teha ka põhjalikud uuringud.”

Ohtlik päikesepaiste

Ka kasvajate tekkepõhjused pole enamasti teada. Aldžanova-Kondina sõnul on riskiteguriteks kasside geneetiline taust, kõrgem vanus, erinevad kantserogeenid ja UV-kiirgus. Just selle kiirguse tõttu tuleks jälgida, et valgete kõrvadega kassid ei jääks päikesepaistelistel päevadel liiga pikalt õue.

Pahaloomulistest kasvajatest esineb kassidel kõige sagedamini lümfoomi, lamerakulist kartsinoomi, fibrosarkoomi ja piimanäärmete kasvajaid. Lamerakulised kartsinoomid, nagu oli Puhhil, tekivad peamiselt nina, kõrvalestade ning suu limaskesta peale. Fibrosarkoome leidub kõige enam turjal ja naha all, piimanäärmete kasvajaid aga kõhul ning lümfoome soolestikus, lümfisõlmedes, põrnas ja maksas.

Kaheksa-aastane Buffy ongi mõnda aega just lümfoomiga võitlust pidanud. Kõigepealt diagnoosis loomaarst kassil toidutalumatuse, mis spetsiaalse ravisöögiga kontrolli alla saadi. Kuid 2019. aasta suvel muutus Buffy eraklikuks ja närviliseks, oksendas tihti ning tema perenaine Fideelia-Signe Roots märkas põrandal ka verd. Loomakliinikus tehtud ultraheli näitas muutusi põrnas ja ka vereanalüüs polnud korras, mis juhatasid arsti lõpuks ränga diagnoosini – Buffyl on lümfoom, mille üks riskiteguritest on just nimelt toidutalumatus.

Tõhus keemiaravi

Kasside kasvajaid saab ära opereerida või ravida kemoteraapiaga, mis võib toimuda nii kodus kui ka loomakliinikus. Kodune kemoteraapia tähendab tablettide andmist, mida tuleb enamasti teha kuni looma elupäevade lõpuni. Kliinikus toimuva keemiaravi puhul jookseb arstim loomale otse veeni ning sellel protseduuril tuleb käia vähemalt kuus kuud.

Puhhi opereeriti juba nädal pärast vähidiagnoosi saamist ning lõikusele järgnes antibiootikumikuur. Kassi perenaine Therese võib rõõmustada – kiisu sai terveks ega pea kartsinoomi tõttu isegi otseselt kontrollis käima. Küll aga tuleb Theresel pidevalt jälgida Puhhi kõrvu ja nina, et UV-kiirgus uusi punaseid täpikesi ei tekitaks.

Ka Buffyle tehti operatsioon ja lõigati vähki täis põrn välja. Sellele järgnes tablettidega keemiaravi, mis kestab kiisu elu lõpuni.

“Põrn on lümfisüsteemi üks osadest, mis aitab tagada tugevat immuunsüsteemi,” räägib Fideelia-Signe. “Nüüd on Buffy haigustele vastuvõtlikum, sest põrna enam pole, ja ta peab võtma ka immuunsüsteemi nõrgestavaid ravimeid. Kassi ei tohi rohkem vaktsineerida, sest ta organism ei tuleks kaitsesüstidega toime. Õnneks on Buffy terve püsinud.”

Karvad jäävad alles

Olga Aldžanova-Kondina tunnistab, et kahjuks on loomaarstid puutunud kokku ka väga agressiivsete kasvajatega, mis on avastatud liiga hilja või pole ravile allunud. Kui kassi elukvaliteedi parandamine pole seetõttu võimalik, siis on kahjuks ainuke väljapääs lõpetada looma kannatused eutanaasia teel.

Kassiarst Aldžanova-Kondina soovitab pöörata oma lemmikloomadele piisavalt tähelepanu, et mis tahes muutusi märgata ja kahtluste korral kohe loomaarstiga konsulteerida. 

“Kassiomanikud peavad meeles pidama, et kiisude oksendamine pole normaalne,” lisab ta. “Pikakarvalised kassid võivad oksendada 1-2 korda ühe kuu jooksul, aga kui lühikarvalised sama tihti oksendavad, siis tuleb nad kindlasti läbi vaadata. Ka iga-aastane kontrollvisiit loomakliinikusse on vajalik tegevus.”

Fideelia-Signe Roots soovitab inimestel samuti loomaarstide nõuandeid kuulda võtta ja mitte oma tarkusest juhinduda.

“Kasvaja puhul on selle kiire avastamine kriitilise tähtsusega ja raviga venitamine võib maksta kassi elu,” tõdeb Fideelia-Signe. “Vähidiagnoos ei ole surmaotsus – paljud vähivormid on ravitavad ning kassid taluvad keemiaravi inimesest paremini. Neil ei kuku karvad maha. Mõnel kassil võivad vurrud ära tulla, aga elu on tähtsam. Buffy vurrud on praegu sama ilusad ja tugevad nagu enne keemiaravi.”

See lugu ilmus ajakirjas Miisu nr 5, kevad 2022