Kui julged, siis saab hiiri püüda ka mürgiga ja see on tõhus vahend juhul, kui nendega on probleeme pikemat aega. Seda võib vaja minna maamajapidamistes, kus salved-keldrid on talvekraami täis varutud. Mürgiga tõrjumiseks võid osta mürgi poest ja seda ise teha või tellid koju kahjuritõrje. Eestis tegutsevad ettevõtted kasutavad Tervisekaitse ameti poolt lubatud mürke, mis on keskkonna- ja inimsõbralikud. Nüüdseks on möödas ka ajad, mil lubati tavakasutajatel kasutada kangeid 0,005%-lise toimeainega mürke, neid ei müüdagi enam tavatarbijale, sest need kahjustavad pikaajalisel ja korduval kasutusel inimeste tervist. Et mürgiga hiiri püüda, tuleb neid mürgiga tõrjuda aga pikema aja vältel, sest närilised ei pruugi mürki kohe usaldada.

Ent asjale saab läheneda ka humaanselt. Kui mäletad vanast ajast taluaitades kasutatavaid võredest rotipuure, siis saab sama põhimõtte järgi töötavat lõksu kasutada ka hiirte jaoks. Näiteks aednik24.ee lehelt on võimalik tellida omale selline hiirepüünis, kuhu hiir langeb elusalt sisse ja sul pole vaja hiirt näha ega katsuda – see püünis ei paista läbi. Sinu ülesanne sealt edasi on järgmine. Võtad püünise koos hiirega ja lähed kodust võimalikult kaugele, vähemalt kilomeeter maad kaugemale metsa või aasale, sest ligemal olles juhtub see, et enne kui sa ise koju jõuad, on hiir sul koduuksel vastas juba. Looma lased looduses vabaks ja asi tehtud.

Mida aga teha surnud hiirega? Kompostiljoni algatusmeeskond ütleb, üldiselt võiks kõik orgaanilise aine, mis otseselt komposti ei kuulu ka maha matta. Enamasti liiguvad hiired just eramajades, kus ka oma hoovilapp. Kui loom on mürgitatud, siis sellisel juhul soovitab Kompostiljon selle hoopis põletamisele suunata. Kui aga need variandid ei ole kumbki võimalik, kuulub surnud hiir olmeprügisse.