Homme süttivad paljudes kodudes hingedepäeva puhul mitmed küünlad ja nii saab alguse küünalde põletamise hooaeg, mis kestab kuni sinnamaani, kui päevad jälle pikemaks lähevad ja valgust rohkem on. Kuigi küünlaleeki on mõnus vaadata ja küünal lisab hubasust, tuleks üht-teist küünalde põletamise ohutuse kohta teada.
Ma olen suur küünalde armastaja. Niipea, kui sügis tuleb, varun ma omale koju portsu küünlaid, ja arvutan iga kord, kas ma tulen selle portsuga jõuludeni välja või pean veel varuma. Nii põleb minu kodus igal varahommikul mõni küünal ja õhtul kahekordistub see hulk kohe kindlasti ning õuegi panen mõne. Äge ju, kui elav leek sind ümbritseb. Sellise massilise põletamise peale olen aga ajapikku saanud oma vitsad, mida saab kokku võtta ilmselt päästeameti õpikujuhtumina ehk kuidas küünlaid mitte põletada ja kuhu neid panna ei tohiks.
Vali hoolega teeküünla aluseid
Teeküünlad on kodudes ilmselt kõige levinumad, nii ka minul. Esimene õppetund, mille sain, oli see, et paljast teeküünalt, ilma aluse või ümbriseta aknalauale või mujale panna ei tohi – eriti neid, mis on suuremad ja põlevad 6 tundi. Teeküünla ümbris läheb tuliseks ja jätab jälje. Kui ühtki alust ei ole käepärast kohe võtta, siis ajab alusena asja ära ka juba põlenud teeküünal – selle nipi sain ühelt sõbralt. Keera põlenud teeküünal tagurpidi ja aseta uus teeküünal selle peale.
Ma ei viitsinud teeküünalde jaoks küünlaaluseid otsida, neid topse on igasuguseid, üks koledam kui teine, ja otsustasin siis, et panen teeküünla tavalisse klaasi. Mis lõppes loomulikult sellega, et klaas läks katki. Tegelikult oli asi selles, et valitud klaas oli pealt kitsam ja läks seest liiga soojaks. Kui tahta teeküünalt panna tavalisse klaasi, siis see võiks olla nt glögiklaas – need kannatavad kuuma. Väga ilusad teeküünaldele on aga vanad venepärased teeklaaside hoidjad koos sangaga. Kui sellised on kodus alles ja neile muud otstarvet ei näe, siis sobivad nad just küünaldele. Niisamuti on head ja kenad küünlatopsid kunagised Tarbeklaasi magustoiduklaasid. Sinna ladusin väiksemaid kive ja teeküünla panen nende peale. Kivide asemel võib kasutada ka kuivatatud herneid, tatart jms kraami. Peale selle on väga head tulekindlad alused meie oma loodusest leitud lamedad kivid. Lamedad kivid pole aga kunagi täiesti stabiilsed, vaid kõiguvad, aga neid saab toestada mõne väiksema kiviga.
Vali, kus ja millal sa küünlaid põletad
Teeküünlaid ei tohi põletada tüllkardinate taga aknalaua peal. Ja eriti veel siis, kui aken praokile ununenud. Ma lihtsalt sattusin üht oma põlevate teeküünalde rivi tol hetkel vaatama, kui tuuleõhk sisse puhus ja see oli hirmutav – see puhub leegi kardinate poole. Niisamuti ei tohiks teeküünalaid üksteisele väga lähedale panna, nad võivad tuuleõhu korral üksteisest tuld võtta ja leegi suuremaks ajada.
Aknalaudadega on veel teinegi teema – mul on kodus paar piklikku ja madalat galeriiakent, kõrgus aknalauast ülemise servani ehk vaevu pool meetrit. Ja oi, kui ilus, kui see aknalaud põlevaid küünlaid täis… Palju vähem ilus on aga avastada, et aknapale ülemine serv on aknalaual põletavatest küünaldest tahmaseks läinud ehk et teeküünlaleegi soojus jõuab päris kõrgele.
Kui oled selline küünalde friik nagu mina, siis põlevad need ka päevasel ajal teinekord. Mis võib aga lõppeda sellega, et kui kodunt lahkud, siis päevavalguses ei pane sa lihtsalt tähele, et küünal jääb põlema. Ma olen mitu korda koduust kinni pannes aknast sisse vaadates näinud, et küünal on jäänud kustutamata. Ma mõttes tänan õnne, et mul on selline kodu, kus ma näen aknast sisse, aga kui paljudel seda pole… Ja kui koju jääb ka kass, kellele meeldib igale poole hüpata, siis ei taha mõeldagi, mis tema sabast või hullemal juhul ka kodust võib saada.
Ja lõpetuseks – teeküünalde ümbriseid niisama prügikasti visata ei tohi. Kuhu need viia, sellest kirjutasime SIIN.
