Palju diskuteeritakse selle üle, kas ja millal renoveerimiseks tehtud investeering end ära tasub. Hunt lausus, et kuigi renoveerimine võib ajutiselt kergitada elanike remondifondimakseid, aitab see tulevikus säästa oluliselt suurema summa remonditöödelt. „Näiteks, kui ühistu otsustab praegu elukaare lõpus oleva katuse vahetamata jätta, võivad tulevikus katuse remont ja läbitilkuvast katusest tulenevad konstruktsioonide parandused juba oluliselt kallimaks osutuda. Renoveeritud elamu tõstab kinnisvara väärtust ja hinda ning sellepärast võidavad kõik omanikud, kes otsustavad oma korterelamu renoveerimise ette võtta,“ rääkis Hunt.
Ta tõi välja, et sageli on ühistutel soov küll renoveerimistööd ette võtta, kuid puudu jääb teadmisest, mis järjekorras asju ajada: kas enne panga poole pöördumist peab olemas olema nii projekt kui ka ehituspakkumised? Hundi sõnul tasub esimene kontakt teha pangaga võimalikult varakult, näiteks siis kui üldse tekib esimest korda idee renoveerimise kohta lähemalt uurida.
„Korteriühistute laenuprojektid teeb taotlejale sageli keeruliseks dokumentide hulk, mis laenu taotlemiseks pangale tuleb esitada. Kuid oluline on teada, et keegi ei oota, et ühistud peaksid ise välja nuputama, milliseid dokumente neilt oodatakse. Minu soovitus on ühistu esindajal pangaga ühendust võtta kohe, kui tekib mõte renoveerimisest. Nii saame selgitada kogu protsessi ja pakkuda isegi näidiseid ühistu protokollide korrektseks vormistamiseks ning anda fotode põhjal indikatiivse hinnangu projekti kogumaksumusele juba enne renoveerimisprojekti tellimust. See kõik aitab oluliselt kokku hoida ühistu aega ja alustada finantside planeerimist varakult. Näiteks üha enam ühistuid otsustab remondifondi makseid tõsta järk-järgult ja juba aasta või paar enne renoveerimisetöödega alustamist. Üheltpoolt aitab see omanikel suurema remondifondiga harjuda ja ka isiklikke rahaasju paremini planeerida ning teiselt poolt aitab see ühistul laenuvõtmise ajaks vajalik omafinantseering kokku saada,“ selgitas Hunt.
Ühistute jaoks on remondifondi korrigeerimine kindlasti suur väljakutse, kuna euribori täpset liikumist on väga raske ennustada. „Suure üldistusega võib aga arvestada sellega, et võrreldes ajaga kui euribor oli võrdsustatud 0%-ga, tuleb ühistutel tasuda laenu teenindamiseks näiteks 3,5%-lise euribori korral kuus ligi 45% suuremaid makseid,“ ütles Hunt.
Kui 0%-lise euribori juures kogus ühistu korteriomanikelt iga ruutmeetri kohta remondifondi 0,64 eurot, siis 3,5% euribori puhul juba 0,92 eurot. See on näitlik arvutus, mille puhul ei ole arvesse võetud muid laenumakseid mõjutavaid näitajaid nagu laenujääk ja laenu tagasimakse tähtaeg jms. Kui korteriühistu pole kindel, kuidas ta peaks remondifondi koguma ning milline on tegelik võimekus laenu teenindada, aitab pank selle välja arvutada.
Uus katus, renoveeritud fassaad, remonditud trepikojad, uued aknad, uuendatud elektri- ja küttesüsteem tõstavad korterite üldist väärtust. Seetõttu võiks korteriühistute renoveerimine olla väga mitmel põhjusel motiveeriv kõigile omanikele.
