Privaatsuse peamised takistused – teistest hoolimine ning rahapuudus

Privaatsus sõltub paljuski sellest, kus ja kellega sa elad, kultuurilistest erinevustest, traditsioonidest ning inimese rollist peres. Peamiseks takistusteks, mis piirab privaatsuse tagamist, peab 22 protsenti eestlastest seda, et nad peavad hoolitsema teiste eest. See on põhiliseks takistuseks just peredes, kus kasvavad väikesed lapsed (47 protsenti).

„Hoolitsedes enda elukaaslase, lapse või vanema eest tekib olukord, mil kodu ei ole enam koht puhkamiseks, vaid töö tegemiseks. Lisaks tunnevad teiste eest hoolitsevad inimesed kohustus hoolealuste ees ning selle tõttu ei saa nad pidada enda privaatsust prioriteediks,“ lisas Mihailovs. Ta rõhutas, et 47 protsenti väikelaste vanematest tunnevad privaatsusest puudust, sest peavad igapäevaselt hoolt kandma oma laste eest. Lisaks on takistuseks ka finantsraskused, erinev arusaam privaatsusest, ruumipuudus ning välise maailma tajumine (näiteks naabrite tekitatud müra).

„Me usume, et IKEA suudab läbi oma sisekujunduslahenduste pakkuda taskukohase hinna eest võimalust parandada kodust privaatsust. Näiteks aitavad helisummutavad vaheseinad luua privaatset olemist ka siis, kui ühel väikesel pinnal on korraga palju inimesi,“ sõnas Mihailovs. Ta lisas, et uuringust saadud tagasiside aitab luua uusi sisustuslahendusi, mis aitavad suurendada inimeste privaatset ruumi. Lahendused lisatakse nii IKEA kataloogi, kodulehele kui ka poodidesse.

Privaatsus parandab omavahelisi suhteid ning üldist heaolu

Enamike inimeste jaoks aitab privaatsus luua üldist vaimset heaolu. Seda kinnitasid 80% uuringus osalenud eestlastest. Privaatsuse puudumine mõjutab meie üldist heaolu: pooled vastanutest tõdesid, et privaatsuse puudumine tekitab neis ärevust (34 protsenti) ning frustratsiooni (34 protsenti).

Privaatsuse suurimaks väärtuseks on võimalus olla „mina ise“. Selle väitega nõustus 66 protsenti eestlastest (ülemaailmselt 54 protsenti). Väga suur osa eestlastest tunneb, et privaatsus võimaldab neil paremini keskenduda (77 protsenti) ning samuti tuntakse, et privaatsuse olemasolu loob võimaluse isiklikuks arenguks (63 protsenti) ja suhete parandamiseks (65 protsenti).

Psühholoog Kaisa Hunttoob välja, et pidev sotsiaalne kontakt on osadele inimestele väsitav ning seetõttu otsivad nad võimalust end nii-öelda välja lülitada. „Kõige lihtsam on seda teha füüsiliselt eraldudes, ent peredes, kus on füüsilise ruumi piirangud, otsitakse teisi lahendusi. Lisaks suhtlemisest puhkamisele on inimese jaoks oluline autonoomia tundmine ehk teadmine, et vähemalt oma kodu piires saab ise teha otsuseid,“ lausus Hunt. Ta lisas, et tihtilugu soovitakse ka, et teised ei sekkuks nende privaatruumi – keegi ei tuleks küsimata segama ei nende füüsilist ega vaimset privaatsust ilma kutsumata.

Psühholoog lisas, et elades korterikaaslastega, kes ei ole pereliikmed, on tihtilugu keeruline märgata, kellel on suurem ja kellel väiksem privaatsusvajadus. „Sellele, et keegi võib soovida olla omaette või vajab suuremal määral oma ruumi, võib viidata enese eraldamine kõrvaklappide abil. Siiski on kõige kindlam teistega sel teemal juttu teha ja neutraalselt uurida, millised on nende jaoks privaatsuse vajadused ja teha ühiseid kokkuleppeid selle suhtes,“ lausus Hunt, lisades, et eriti tähelepanelik tuleb olla kultuuriliste erinevuste suhtes.

3 kasulikku nippi, kuidas parandada privaatsust kodus:

1. Leppige pereliikmetega kokku, millal on teie privaatne aeg. Kõige parem on kokku leppida selle osas, kuidas sellest teistele märku and. Näiteks erinevad signaalid või tegevused: kõrvaklapid peas, raamat käes, suletud uks.
2. Looge „iseendaga olemise“ hetk iga inimese jaoks. Isegi kõige väiksemates kodudes on võimalik luua privaatne nurgake. Siin võib appi tulla personaalne seinapaneel, kus isiklikke ning hobidega seotud asju hoida või kardinad ning mürasummutavad paneelid, millega saab ruumi eraldada.
3. Paindlikud lahendused kodus. Selle all mõtleme peamiselt lahendusi, mis on multifunktsionaalsed, näiteks seda saavad kasutada kõik pereliikmed või sisustuslahendus lahendab suisa mitut probleemi. Näiteks mürasummutavad seinaribad võivad olla kasulikud pereemale, kes tahab raamatut lugeda või lastele, kes soovivad omaette mängida.

IKEA uuring „Elu kodus“ viidi läbi 35 riigis, kokku küsitleti 335000 inimest. Eestis viidi 2019. aasta juulis läbi online-küsitlus, millele vastas kokku 500 täisealist inimest. Uuringu eesmärk oli selgitada välja erinevad väljakutsed kodudes. Uuringu abil saadud infot kasutatakse selleks, et luua paremaid lahendusi ja tooteid, mis reaalselt inimesi aitavad.