„Küttekehasse kogunenud tahm isoleerib sooja ja muudab põlemise ebaefektiivseks, mistõttu tekivad korstnasse tahm ja pigi. Põlema minnes võivad need korstna temperatuuri kergitada kuni laava kuumuseni ehk 1200 kraadini, mille tagajärjel võib korsten omakorda lõhkeda ja terve maja põlema panna,“ selgitas Räni.
ERGO kodukindlustuse portfelli juhi Annika Mällo sõnul on suuremate põlengute puhul kahju suuruseks elamu taastamishind, mis majade puhul ulatub reeglina üle saja tuhande euro. Tahma süttimisest annab reeglina märku pigimust suits, misjärel tuleb koldest ruttu puud välja sikutada ja siibrid sulgeda. Juhtumid, kus tulekahju tekkepõhjuseks on tahma süttimine, on aga kahjuks ka ERGO kindlustuse praktikas tavapärased ja seda just olukordades, kus korstnat on regulaarselt hooldanud majaomanik ise.
On olnud ka olukordi, kus päästjad leiavad põlengu käigus korstnast erinevaid objekte ja ummistusi. Alles hiljuti oli võõrkehani pääsemiseks ja selle eemaldamiseks vaja terve kamin eemaldada. „Õnneks ei pidanud päästjad kustutamiseks vett kasutama ja hakkama saadi pulberkustutitega, kuid sellegipoolest said maja kõik kolm korrust vingu ja tolmuga kahjustada ning suurem koristus, milleks on vajalik palgata ka sellega spetsiaalselt tegelev ettevõte, seisab alles ees,“ selgitas Mällo.
Korstnapühkija Juhan Ränisõnul ei ole inimeste fantaasial piire – oma pika staaži jooksul on Räni korstnatest leidnud nii plasttopse ja tööriistu kui ka pornoajakirju, veinipudeleid ja granaate. „Kaminasse tohib panna vaid kuiva küttematerjali, milleks on kas puit või brikett, muude alternatiivsete küttematerjalide, mööblijääkide ja prügi koht on jäätmejaamas või prügikastis,“ rõhutas Räni.
Küttesüsteemi regulaarselt hooldamine ja tahma pühkimine on täna ka seadusega ette nähtud. „Küttekehasse kogunenud tahm isoleerib sooja ja muudab põlemise ebaefektiivseks,“ lisas Räni, kelle sõnul saab hoolduse käigus lisaks tuleohutusele suurendada ka küttekeha efektiivsust ehk lühendada kütmisele kuluvat aega. „Alles hiljuti viisin ühe maja soojamüürist välja neli ämbritäit tahma, peale mida sai soojamüür varasema nelja tunni asemel soojaks vaid poole tunniga.“
Kuigi seadus lubab ühe korteriga elamutes ise korstnat pühkida, siis kindlustus ja korstnapühkija seda ei soovita. “Inimestel puuduvad selleks reeglina vajalikud teadmised ja oskused, mistõttu ei saavutata soovitud tulemusi ja korsten võidakse lihtsalt ära lõhkuda,“ selgitas Räni. „Lisaks tekitavad inimesed ise puhastades palju segadust – eluruumidesse satub tahm, mille koristamiseks on veel omakorda spetsiaalseid vahendeid vaja.“