Raidaru lisas makramesse valgustamiseks pisikesed patareiga töötavad leedtulekesed. “Siis ei pea voolujuhtmeid vedama,” ütles Raidaru. “Ostsin tulekesed kunagi pidulauale kaunistamiseks, patareiosa on nii pisike, et selle sai peita taldriku alla.”
Raidaru kasutab viit-kuut sõlme, millega saab tema sõnul lõputult mustreid teha. Alguses vajas ta küll meisterdamiseks mustrilehtesid, aga pärast poolteist kuud katsetamist hakkas mustreid ise välja mõtlema.
“Kõige keerulisem on õiges pikkuses nööri valimine, mu pea plahvatab sellele mõeldes,” ütles Raidaru. “Näiteks oli lambi pikkus 160 sentimeetrit ja nöörid kolmemeetrised. Kokku kulus 110 meetrit nööri.”
Raidaru avastas makramee sellel talvel, kui toalilled ei mahtunud enam aknalaudadele. Kui alguses ostis ta selles tehnikas valmistatud lillekiikesid, siis juulikuus hakkas neid ise valmistama.
“Ostsin Hedy Johansoni raamatu “Makramee. 25 kaunist eset nii algajale kui ka edasijõudnule” ja hakkasin selle põhjal nokitsema,” rääkis Raidaru. “Raamatut uurides õppisin sõlmed selgeks ja valmistasin oma esimesed kiiged.”
Kuigi esimesest katsetusest on möödas poolteist kuud, on Raidaru näputöö muutunud internetis kiiresti populaarseks: kui mõni makramee valmib, on ostja ka kohe platsis. Praegu müüb Raidaru loomingut Haapsalus asuv Pop Up Pood. Soovi korral võib temaga Instagramis või Facebookis ühenduda.
