Liidud leiavad, et tuleks analüüsida ka teiste Põhjala riikide kogemust talvise kõnniteehoolduse korraldamisel. Omanikud ja ühistud võivad tulla kohalikule omavalitsusel appi linna teede hooldamisel oma krundi piiri ääres, kuid selle eest tuleb omanikule tasuda ka hüvitist.

Omanikud tobedas olukorras

„Eesti Korteriühistute Liit  ja Eesti Omanike Keskliit on kinnisvaraomanike huve esindavad  vabaühendused. Meie poole pöörduvad sageli omanikud ja ühistud, kes on hädas kohaliku omavalitsuse poolt pandud koormiste täitmisega,“ märgivad liidud oma ühispöördumises.

„Nimelt võib kohalik omavalitsus kehtestada heakorraeeskirjade täitmise tagamiseks isikutele koormiseid, sh  võib kehtestada isikutele nende valduses oleva kinnistu ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks,” seisab pöördumises.

EhS §97 lg 6 sätestab selle koormise juba otsese kohustusena –  asulas on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.

Ehitusseadustiku säte ei võimalda kohalikul omavalitsusel enam isegi koormise kehtestamist kaaluda. “Juhime tähelepanu, et Riigikogule esitatud EhS eelnõus vastav säte puudus ja see lisati eelnõule omavalitsuste lobitöö tulemusena parlamendi menetluse käigus, mistõttu on see näide halvast seadusloomest, kuna seda kohustust ei ole omanikega läbi arutatud,” märgivad kirja autorid.

Pensionäril soovitati linna maa korrashoiu eest maksta

Korteri- ja kinnistuomanikke esindavate vabaühenduste sõnul on kõnniteede korrashoiu ja libedusetõrje koormise ülemäärasuse osas on omanikud pöördunud ka õiguskantsleri poole.

„Näiteks pöördus õiguskantsleri poole Pärnu linna elanik, kelle sõnul ei suuda ta oma kõrge ea, halva tervise, majandusliku olukorra ja muude asjaolude tõttu hoolitseda heakorra eest oma kinnistuga vahetult piirneval 200-ruutmeetrisel linna maal. Ta palus linnal end koormise täitmisest vabastada, kuid linn keeldus ja pakkus välja, et isik tasub 1080 eurot aastas heakorraettevõttele,” tuuakse kirjas näide.

Eaka kinnistuomaniku pension oli veidi üle 400 euro kuus. Õiguskantsler jõudis seisukohale, et KOKS  sätetest ei tulene, et  omavalitsus peab üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks koormise kehtestama.

“Kohalikul omavalitsusel on võimalik valida mitmete lahenduste vahel. Kui kohalik omavalitsus kehtestab koormise, siis peab ta arvestama sellega kaasneva põhiõiguste riive proportsionaalsust. Oluline on vältida võimalust, inimene peab hakkama koormise täitmiseks taotlema sotsiaaltoetust,” märgivad kirja autorid.

Ebaõiglane kohustus

„Korteri- ja majaomanikud on samuti kohaliku omavalitsuse maksumaksjad ja võõra vara hoolduskohustuse nende õlule panemine on ebaõiglane. Omanikul on kohustus lumesaju korral omavalitsuse teed hooldada ühe päeva jooksul ka korduvalt, mistõttu ei saa ta ka lumesaju korral tööle minna, omanik peab avalike teede hooldamiseks oma kulul soetama ka sõelmeid ja koristustehnikat või palkama selleks tööjõudu, sisuliselt  ei saa omanik lumesaju kartuses sõita talvel puhkusele. Kurioosumina lükkab omaniku poolt hooldatud teele taas lume tagasi põhiteed hooldav lumesahk,“ tuuakse kirjas välja.

Korteri- ja kinnistuomanikke esindavate vabaühenduste hinnangul on absurdne ka olukord Tallinna linnas, kus linn plaanib luua heakorraüksuse, mille üheks ülesandeks oleks pakkuda tasulist teenust omanikele, kes ei soovi ise linnale kuuluvate teeala korrashoiuga tegeleda.

„Absurdne on olukord, kus omavalitsus kohustab omanikku hooldama linna teid ja linn pakub omanikule, et me võime ise oma teed korras hoida, aga teie makske selle eest, et linn ise oma vara hooldab,“ märgitakse kirjas.