Päästeameti tellitud ja Kantar Emori tehtud värske indeksuuring näitab, et Eesti elanike valmisolek kriisidega toimetulekuks on sama madal nagu 2019. aastal. Kuigi ohtude, sealhulgas sõjaliste ohtude, tajumine ja mõningad oskused on varasemaga võrreldes paranenud, hindavad inimesed oma reaalset valmisolekut jätkuvalt kesiseks.
Uuring näitab, et viimaste aastate jooksul on tasapisi paranenud elanikkonna üldine teadlikkus kriisidest. „Märgatavalt on vähenenud nende inimeste arv, kes ei ole kordagi mõelnud sellele, et nende pere võiks sattuda tõsisesse hädaolukorda. Kui kaks aastat tagasi oli sellise mõtlemisega inimesi 45%, siis praeguseks on nende osakaal langenud 30%ni,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin. „Viimaste aastate sisse jäävad nii elektrikatkestused, lumetormid kui ka koroonapandeemia ja Ukrainas toimuv sõda. Ilmselt on need sündmused pannud elanikkonda hädaolukordadele senisest rohkem mõtlema ning andnud tunnetuse sellest, et kriisid võivad moel või teisel tabada meid kõiki,“ lisas Usin. Märgatavalt on suurenenud nende inimeste osakaal, kes on mõelnud sõjalisele ohule. Kui kaks aastat tagasi oli neid 10%, siis nüüd 51%.
Kuigi kriisiohu tunnetamine on paranenud, on üldine seis siiski kesine – hädaolukorras toimetuleku esmaseid tegevusi teab hästi umbes pool elanikkonnast. Kriisiks valmistumisel on kasvanud tasapisi nende elanike arv, kes on oma pere toimetuleku parandamiseks mingeidki samme astunud. Muutunud ei ole aga nende perede hulk, kellel on hädaolukorraks olemas kõik vajalikud vahendid ja varud. Selliseid peresid on endiselt vaid 15%. „Kui üldiselt on inimeste teoreetiline teadlikkus vajalikest varudest üsna rahuldaval tasemel, siis reaalse koduse valmisoleku puhul on enim langenud meditsiiniline näitaja. Inimeste varustatus vajalike ravimitega on üldiselt küll hea, kuid kehvemaks on muutunud varustatus esmaabitarbevahenditega,“ tõi Janika Usin välja murettekitava tõsiasja.