Kui tundub, et oled külmetunud, sest üldine enesetunne viitab ligihiilivale haigusele, tasub olla valvas: tegu võib olla hoopis vingugaasist tingitud mürgistusega, hoiatab Päästeamet.
Vingugaas jõuab organismi sissehingamise teel, blokeerib veres hapniku juurdevoolu ning organismi tegevus saab häiritud. Kõige tundlikum on hapnikuvaeguse suhtes aju, samuti närvisüsteem ja südamelihas. Just seetõttu ei taju vingugaasimürgistuse saanu olukorra tõsidust, seisab veebilehel vingugaas.ee . Ta on segaduses ega oska ennast päästa, kuigi tunneb, et temaga on midagi korrast ära. Ärkvel olles ei pruugi inimene sümptomeid vingugaasiga seostada ning une pealt neid üldse mitte tajuda.
Mürgistuse sümptomid olenevad sissehingatava vingugaasi kogusest. Mürgistuse kergele astmele on iseloomulik peavalu, peapööritus, kohin kõrvades, õhupuuduse tunne, iiveldus, üldine nõrkus ja apaatsus. Mürgistuse süvenemisel tekib motoorsete keskuste halvatus, kusjuures teadvus säilib, st inimene saab aru tekkinud ohu suurusest, tahab ohtlikust keskkonnast väljuda, kuid ei suuda. Järgneb teadvusekadu. Kui abi saabub kiiresti, siis mürgistusnähud mööduvad ja inimene terveneb täielikult. Kui aga mürgi toime kestab edasi, langeb inimene koomasse, s.o sügavasse teadvusetusse, mis on eluohtlik.
