Sisuturundus

Lehmasõnnik paneb autod liikuma!

Foto: Biometaan.info kodulehekülg.

Kui veel mõned aastad tagasi võis seda väidet pidada heaks naljaks, siis täna on pigem vähemuses need, kes siinkohal muigavad. Seda seepärast, et biometaani on tõepoolest võimalik toota peaaegu kõigest, mis käärib.

Selleks võib olla näiteks sõnnik, silo, niidetud roheline rohi, köögiviljade pealsed, biolagunevad jäätmed, restoranide jäätmed, piima-, leiva- ja viljaaitade puhastused või näiteks lihatööstuse jäägid – ühesõnaga kõigest, mis on orgaanilist bioloogilist päritolu, aga mitte puiduline.

Keskkonna- ja rahakotisõbralik kütus

Eestis toodetakse biometaani, mis on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus kütus, 2018. aastast ning seda Viljandimaal Koksvere külas Biometaan OÜ tootmisjaamas ning Kundas Rohegaas OÜ tootmisjaamas.

Biogaasi tootmine on lihtsustatult kui lehma mao imiteerimine. Hapnikuta tootmismahutis on soojust 37-40 kraadi vahel, protsessi käigus lagundavad ning muundavad bakterid rohu- või orgaanika biomassi biogaasiks – selles on siis keskmiselt 50-60% metaani.

Ülejäänu on valdavalt süsihappegaas ning kui see biogaasi puhastamisel välja võtta, saame 96%-98%-lise metaanisisaldusega biometaani, mis on kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga, kus on metaani 96-98%.

Biometaan on kasutatav kõikjal, kus täna kasutatakse maagaasi – sealhulgas surugaasi (CNG) tarbivates autodes. Täna paikneb üle Eesti juba 20 CNG-kütust pakkuvat tanklat – neist enamik Eesti Gaasil ja Alexelal, kuid uute tulijatena on lisandunud tanklaga JetGas ja Krooning.

Nõnda võib öelda, et muretsema ei pea enam keegi, kes neljarattalisel sõbral Eestis biometaanil ringi sõitmas.

Soodne on ka kütuse hind: CNGga sõites kulub 100 km läbimiseks sõiduautoga umbes 3,5 eurot, samas kui bensiiniga on kulu tavasõiduki osas keskmiselt 7 eurot 100 km kohta – täpne kulu sõltub konkreetsest sõidukist.

Metaankütusega sõites puuduvad heitgaasides tahked peenosakesed, mis on tihti hingamisteede haiguste üheks põhjuseks linnades, lisaks ei ole heitgaasides pea üldse väävel- ega lämmastikühendeid, mis samuti õhusaastet ja happevihmasid põhjustavad.

Üheskoos vähendame õhusaastet!

Ka riik on asunud omalt poolt erinevate tegevuste kaudu arendama biometaani turgu Eestis.

Praeguseks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatud üle 20 biometaani tankimisvõimekusega tankla rajamist aastaks 2020 ning ühe biometaani tootmisjaama rajamist. Lisaks maksab riik biometaani turu arendamiseks iga transpordisektoris kulunud megavatt-tunni rohegaasi eest toetust.

Tarbitud gaasi päritolu tõendamiseks on Elering AS kui gaasi põhivõrgu omanik ja süsteemihaldur loonud päritolutunnistuste süsteemi.

Rohegaasi kohta saad lähemalt lugeda siit!

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.