Ilona Tint (28) on investor ja rahatarkuse edendaja. Noorsootöötajana viis elu teda finantsmaailma, et ka noortele rahatarkust õpetama hakata.
Nüüd on naine aidanud sadadel eestlastel teha finantsmaailmas esimesi samme, pakkudes neile mentorlust ja koolitusi. Samal ajal jagab ta iganädalaselt finantsmõtteid oma sotsiaalmeediakanalites. Tindi eesmärk on jõuda kümne aastaga finantsvabaduseni.
Mis ajendas sind rahateemadega tegelema ja selle kohta rohkem uurima?
Kuna vanemad on pea poole mu elust olnud ettevõtjad, on rahateemad ikka peres pisut sees olnud. Otseselt finantsteadmisi ma ei saanud, kuid näiteks oli normaalsus, et kogusin reisideks ise taskuraha.
Kui ma umbes viis aastat tagasi sattusin noorsootööle, said finantsteemad aktuaalsemaks. Mind lisati Naisinvestorite Facebooki gruppi – alguses ei saanud mitte midagi aru, aga olin infos sees ja seda oli palju! Ja kuna olen väga uudishimulik inimene, siis tekkis huvi ja nii hakkasingi infot juurde otsima.
Minu rahatarkuse teekond sai hoo sisse ja tekkis suurem hasart õppida. Sain teada, et lisaks säästmisele tuleb mõelda ka sissetulekute suurendamisele ja investeerimisele. Õige pea hakkasin oma uusi teadmisi ka noortega jagama.
Palju räägitakse sellest, kuidas palgapäevast palgapäevani elamine on väga riskantne ja et olemas võiks olla meelerahufond. Kas selle kogumine oli ka sinu esimene samm?
Jah! Ma pidasin küll varasemalt eelarvet ja teadsin, kuhu mu raha läheb, kuid ma ei osanud seda kuidagi hallata. Olin poole kohaga tööl ja palk oli üpris väike. Sellest tulenevalt olidki minu esimesed sammud sissetulekute kasvatamine ja meelerahufondi loomine.
Mäletan, et esimene kindlustunne tekkis, kui meelerahufondi olid esimesed paarsada eurot tekkinud. Ja kui ühe kuu kulud olid juba kõrvale pandud, siis tekkis teadmine, et ma ei elagi enam kuust kuusse, vaid ma elan kuu ette!
Ja ükskõik kui suur sissetulek sul on – usun, et kui ühel hetkel on säästetud juba rohkem kui üks kuupalk, siis see on ikka väga äge tunne!
Säästmisest veel rääkides – on väga levinud, et tahetakse elada head elu nüüd ja praegu ning mitte koonerdada, kuid kas saab säästa ka nii, et elukvaliteet oluliselt ei kannataks?
Puutun sellega pidevalt kokku, et tahetakse elu nautida ja eeldatakse, et säästmine on loobumine kõigest, mis vähegi rõõmu teeb. Ja nii minnaksegi äärmustesse: kas laristatakse täiega või hoopis säästetakse ekstreemselt.
Kõige lihtsam viis meelerahufondi kasvatamiseks on üle vaadata oma n-ö mittevajalikud kulud ehk need, mida saaks põhimõtteliselt ära jätta, ja neid siis tasapisi vähendada. Kui näiteks iluteenustele kulub kuus 100 eurot, siis on väga hea algus, kui järgmisel kuul kulub 70 või 80 ja ülejäänud paned kõrvale või investeerid. Või kui ostad iga päev tanklast kohvi, siis saad edaspidi osta näiteks üle päeva.
Säästmine ei ole midagi hirmutavat. See tähendab lihtsalt seda, et sa ei kuluta kogu oma sissetulekut ära ehk teisisõnu on see raha juhtimine. Ja kui sa seda ei tee, siis oled lihtsalt raha vahendaja!
Hea näide – ma loobusin geelküüntest, kuna 25–30 eurot kuus teeb aastas juba päris palju! Jah, mulle väga meeldivad need, aga olin nõus nendest mingiks ajaks loobuma, et saaks rohkem raha investeeringutesse panna ja kiiremini finantsvabaduseni jõuda. Aga näiteks reisimise ja raamatute pealt ma kokku ei hoia!
Esimesed sammud investeerimisega alustamiseks
- Säästa vähemalt ühe kuu kulude summa. Hea oleks, kui enne investeerimist kataks sinu rahvapuhver vähemalt ühe kuu kulude summa. Kui aga sind motiveerib meelerahufondi kogumise ajal kasvõi pisikeste summadega investeerimine, siis tee natuke mõlemat.
- Maksa ära kõrge intressiga laenud. Enne investeerimist tasub ära maksta kõik kiirlaenud ja järelmaksud. Nende tootlus sinu jaoks on pikas perspektiivis suurem kui investeerides.
- Kolmas sammas. Kolmas sammas sobib hästi investeerimisega alustamiseks. Sinna saad lisada kuni 15 protsenti oma aastasest brutotulust, millelt riik maksab tulumaksu tagasi.
- Indeksfondid. Indeksfondid on finantsvabaduse baas. Riskid on sinu eest hajutatud ja pakuvad valitud indeksis olevate ettevõtete keskmist tootlust.
- Liitintress. Ka kõige pisemad summad kasvavad aastatega. Vaata liitintressi kalkulaatorist, kui palju läheb sulle “maksma” näiteks igapäevane kolmeeurone kohv.
- Kui ei mõista, ära investeeri. Konkreetseid investeeringuid ei tohiks kellegi soovituste või internetis nähtud info põhjal teha.
Allikas: Ilona Tint
Kui rahapuhver on olemas, kuid investeerimine tundub hirmutav, siis kuidas ikkagi finantsvabaduse poole liikuda?
Alustuseks võiks kolmanda samba täis panna. Sinna saab investeerida 15 protsenti oma aastasest brutotulust ja igal aastal saad investeeringute pealt 20 protsenti tulumaksu tagasi. Mitte ükski teine investeering ei taga sulle sellist tootlust. Kui see tegemata jätta, siis piltlikult öeldes jätad sa raha lihtsalt lauale!
Kas on mõni hea soovitus neile, kellele tundub, et pole võimalik kokku hoida ja oma rahalist heaolu suurendada?
Hea nipp on suurendada sissetulekuid ja jälgida, et sealjuures kulud järele ei jõuaks. Tavapäraselt on ikka nii, et kui palk suureneb, siis märkamatult kasvavad ka väljaminekud. Kuid kui teenida vabal ajal lisaraha ja see kõik kõrvale panna, ei olegi ju vaja kulusid kärpida! Hea oleks muidugi, kui see lisatulu läheks automaatselt teisele kontole või suisa teise panka.
Lisaks soovitan sotsiaalmeedias jälgida paari finfluencer’it (inimesed, kes jagavad finantsalaseid mõtteid ja teadmisi – toim.) ja lugeda näiteks Kristi Saare raamatut “Kuidas alustada investeerimisega” ning kuulata Rahareede podcast’i. Kui rahateemad pakuvad huvi, siis tuleks hoida end pidevalt selles infos sees. Usun, et kõigil on võimalik saavutada finantsiline vabadus, kui seda päriselt tahta!
Ei tea, kuidas säästa? Perfi aitab sul näha võimalusi, kuidas oma püsikuludelt kokku hoida ja teha esimesed sammud oma finantsilise heaolu suunas!
