Elektriautode hulk aina kasvab ja üha põletavam on küsimus, kus neid laadida? Linnainimesed elavad reeglina korteris ja päris nii vist ka ei saa, et panen laadimistaristu maja ette. Milline on hea lahendus? Kas visata juhe viienda korruse aknast välja ja lohistada autoni?

Praegu on kortermajade ümbruses elektriautosid veel vähe, mistõttu on ühel elektriauto omanikul keeruline naabritele selgeks teha, et laadija paigaldamine on mõistlik. Kui aga vaadata lähitulevikku, siis võib mõistlik olla maja juurde koguni mitme laadija paigaldamine. See tuleb lõpuks ka soodsam kui iga uue elektriauto omaniku lisandudes probleemiga uuesti silmitsi seista.

Näiteks oskab sel teemal korteriühistuid nõustada Lukuexpert, kelle spetsialistid on ühe kortermaja juurde paigaldanud juba ettemõtlevalt rohkem kui ühe laadija. Sealse lahenduse juures toimib laadimine nii: ühe auto puhul saab sõiduk maksimumvõimsusega laetud, kui laadima pannakse kolm masinat, siis jaotub võimsus kõigi vahel võrdselt. Kusjuures huvitav on asjaolu, et sama ühistu paigaldas laadija ka tänavale avalikuks kasutamiseks – sellega pakutakse laadimisteenust kõigile soovijaile ning teenitakse ühistule vajalikku lisaraha, kilovatt-tunni väljamüügihinna saab ühistu sellisel juhul määrata ise.

Ära pabista, elekter ei saa otsa

Selge on see, et elektriauto laadimise küsimus tõuseb aina enam päevakorda, kuna oma maja laadijates on autot “tankida” oluliselt soodsam kui mõnes avalikus laadimispunktis.

Ühisvõrgust elektrit võttes on korteriühistute jaoks suurim hirm see, et elektriauto omanik kulutab masina laadimiseks liiga palju võimsust ning kõigile ei jätku piisavalt elektrit, millega igapäevaseid vajadusi täita.

Tegelikult saab laadimise võimsust piirata maja tarbimise järgi, mis tähendab, et majaelanikud saavad oma tavaelu häirimata edasi elada ja samal ajal saab ka auto laetud.

Laadimislahendusse saab kaasata dünaamilise laadimise võimekuse: maja on alati eelisseisus võrreldes laadijatega ja kui laadijaid on palju, jagatakse vaba võimsus veel omakorda nende vahel ära.

Kortermajja laadijat paigaldades tuleb lähtuda hoone elektriliitumisest. Valdavalt toimub selliste lahenduste puhul laadimine öösiti, mil suurem osa tarbimisest on maas, sest inimesed magavad.

Naabrid ei pea laadimist oma taskust kinni maksma

Korteriühistute elanikud kardavad kindlasti kõige rohkem seda, et nad peavad elektriauto laadimiseks kasutatud elektri kinni maksma ühiselt. Tegelikult maksab ikka see, kes autot laadib. Kõik laadimised on eraldi jälgitavad ja kontrollitavad, kusjuures igale kasutajate saab rakendada eritariifi. Oma maja elanik saab laadida oma hinnaga, külaline ostab elektri aga kallimalt – nii saab ühistu ka lisatulu teenida. 

On olemas ka võimalus ühendada laadija otse tarbija kilpi. Nii lisanduvad laadimised otse korteriomaniku elektriarvele.

Selge on see, et universaalset, kõikidele kortermajadele sobivat lahendust ei ole. Iga maja vajab erinevat lähenemist. Hinnata tuleb nii tänaseid vajadusi kui arvestada ka tulevikuga. 

Kutsu kogemustega inimesed asja selgitama

Laadijate paigaldamine kortermajja võtab aega kuni kaks nädalat. Selle aja hulka kuulub nii projekteerimine, kaablite vedamine kui laadijate paigaldamine, lisaks ka kogu dokumentatsiooni korda ajamine. Parima arusaamise loomiseks on mõistlik kohale kutsuda spetsialistid, kes tutvustavad näiteks ühistu koosolekul vajaliku taristu erinevaid aspekte, miks seda tasub teha, ja kuidas täpselt hinnastamine toimub.

Elektriautod on meie tänavatel ja kortermaja hoovides kasvav trend, millest ei saa enam üle ega ümber. Nii on mõistlik juba täna luua taristu, kus elanikud saavad oma sõidukeid laadida. Igal kortermajal on omad vajadused, kui suur taristu tasub kortermaja juurde ehitada, selle aitavadki Lukuexperdi spetsialistid välja selgitada.