Viimase kolme kuu jooksul on sissemurdmised äripindadele muutunud “tavapärasemaks”. Lisaks tegutsevad pätid aina kavalamalt, jätmata endast mõnel juhul ühtegi märki maha.

Möödunud kuul tuli ühest Tallinna kauplusest häire, millele G4Si patrull reageeris. Kohale jõudes ei märgatud välisel vaatlusel midagi kahtlast. Kuna häiret andsid erinevad tsoonid, kutsuti kohale kontaktisik, kellega ruume kontrollides avastati jalajäljed, mis viitasid sissemurdmisele. 

“Esmasel hinnangul võeti kauplusest kaks kiivrit ja neli jopet. Uksel muukimise jälgi ega kriimustusi näha polnud,” kirjeldab G4Si teenindus- ja juhtimiskeskuse direktor Reiko Tääker sündmuspaika. 

Teine sarnane muukimisjälgedeta juhtum Tallinnas leidis aset kaupluses, kus olid üleval videokaamerad. Nende salvestuselt oli näha kaht kapuutsidega ja kaitsemaskides isikut. Üks neist kasutas ukseluku avamiseks võtit ja hoidis ust lahti. Teine sisenes kauplusesse, haaras kaasa sülearvuti ja viis mobiiltelefoni. 

Need kaks näidet pole kahjuks sugugi ainsad. Varaste üheks meelispaigaks on kujunenud ka ehitusplatsid, kus peamiselt murtakse sisse soojakutesse ja soovitakse sealt võtta kiiresti realiseeritavaid esemeid – ehitusmaterjalid, akutööriistad, trellid, saed, laserloodid jms. 

Mida saab ettevõtja varguste ennetamiseks teha? 

Kahjud on suuremad

Kui kõrvutada kahte viimast aastat, siis varguste arv on jäänud enam-vähem samaks, kuid muutunud on kahjude suurus. Tääker räägib, et nüüd varastatakse näiteks 4-8 tuhande euroseid jalgrattaid ja kassadest ei viida ära mitte paarsada, vaid paar tuhat eurot. 

On märgata, et ka sissemurdmise “süsteem” on pisut muutunud: enam ei murta sisse niivõrd akende kaudu, vaid pigem tõstetakse klaasprofiilidega uksi eest ära – nii ei pruugi sees käimisest ühtegi märki maha jääda. 

“Oleme näinud olukordi, kus uksele on jäetud paber vahele,” avaldab Tääker ühe pättide meetodi. “Kindlasti tuleks õhtul ust lukustades veenduda, et see ikka sajaprotsendiliselt kinni läheb.”

Probleem on suur 

Äripindadele sissemurdmised on sagenenud ajast, mil väljas läks pimedamaks. Tääker märgib, et tõusvat trendi on olnud näha alates septembrist. Pättide huviorbiiti on sattunud näiteks rattapoed, ilusalongid ja elektroonikapoed.

G4S on täheldanud varguste kasvu ka toitlustusvaldkonnas. Põhjuseks on õhtul kassasse või seifi jäetav sularaha. “Novembri esimesel nädalal käidi sees kolmes toitlustusasutuses,” meenutab Tääker ja toonitab, et need on vaid G4Si andmed ja juhtumeid võib tegelikult rohkem olla. 

Enamasti toimuvad äripindadele sissemurdmised öösiti. “Kui peale kolme häire tuleb, siis teame, et seal on tõsi taga ja tegemist pole valehäirega,” märgib Tääker. 

Mitte ainult Tallinnas

Sissemurdmised ei ole ainult pealinna mure. Möödunud kuul rünnati ühe öö jooksul kolme Tartu iseteeninduspesulat eesmärgiga mündikassad minema viia. 

Kuna nii mõneski tanklas pole enam öösiti teenindajat kohapeal, on üle Eesti märgata varguskatseid ka erinevate tanklakettide hoonetesse. “Õnneks suuri kahjusid ei ole tekitatud, kuna oleme jõudnud piisavalt kiiresti reageerida,” märgib Tääker. 

Tääker lisab, et viimastel kuudel toimunud vargused pole olnud juhuslikud, vaid pigem planeeritud. “Analüüsides erinevaid sündmuseid, tundub, et tehakse põhjalikku eeltööd. Vaadatakse, mida saab ära viia, mis kell pannakse hoone valvesse, kas tuled põlevad. Selliseid juhuslikke varguseid, lihtsalt narkootikumi doosi jaoks, on vähem,” möönab ta. 

Newsec Eesti üksuse juht Janek Hintsov ütleb, et äripindadel, mida Newsec haldab, pole viimasel ajal vargusi olnud, kuid katseid tuleb ikka ette. Katsutakse ka büroode uksi, et võimalusel sinna siseneda. “Ka meie büroosse on võõrad sisse astunud, kelle me minema ajasime,” räägib Hintsov ja toonitab, et kindlasti ei tasu büroode uksi lahti hoida. 

Videopilt on suureks abiks 

Mõni aasta tagasi viis Hintsov Tallinna vanglas läbi uuringu, kus küsis varguste pärast karistatutelt, mille järgi nad objekte valivad. Selgus, et valve all olevale objektile nad naljalt ei lähe. 

Hintsov lisab, et küllap just kaamerad ja koostöö turvafirmadega ongi põhjus, miks Newseci hallatavatel objektidel pole viimasel ajal vargusi toimunud. 

Tääker kinnitab, et videopilt on varguste puhul äärmiselt oluline. Loomulikult on sama oluline, et seda pilti keegi ka jälgiks ja häiretele reageeriks. Kaamera piltlikult öeldes posti otsast alla ei tule. 

Niisiis saab ettevõte varguste ja suurte kahjude ennetamiseks omalt poolt väga palju ära teha.