Kas telefoni võib ööseks laadima jätta? Kas või millal tuleb seade seinast välja tõmmata? 

Sarnaseid elektriga seotud küsimusi ja soovitusi võime kuulda pea igal pool. Kuid mis siis ikkagi on tõsi ja mis lihtsalt soolapuhumine? 

„Me kuuleme tihti, kuidas öeldakse, et tuleõnnetus minuni ei jõua, sest ma kontrollin pidevalt enda kodus olevaid küttekehi. Paraku on reaalsus, et kõige suuremad tuleõnnetused saavad tihti alguse mõnest kodumasinast või seadmest, mille puhul tundub see meile esialgu võimatu,“ selgitas G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.

Tuleb välja, et näiteks telefoni laadimise osas ühest vastust polegi ning et kõiki elektriseadmeid ei peagi seinast välja tõmbama, kui neid parasjagu ei kasutata. 

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kommunikatsioonijuht Aap Andreas Rebas räägib, kuidas seadmeid õigesti laadida ning mida elektriga ümber käimisel silmas pidada. 

Miks siis ikkagi seade seinast välja tõmmata? 

Rebas ütleb, et laadija seinast välja tõmbamise peamine eesmärk on minimeerida võimalikke tulekahjusid, mis saavad alguse seadme rikkest. “Elektriseadmed on üldreeglina konstrueeritud töötama pidevalt vooluvõrguga ühendatult, kuid endiselt on alles teatud riskid – näiteks seadme elektrooniliste komponentide rikked ning isolatsioonikihi defektidest või purunemisest põhjustatud lühised,” nendib Rebas. 

Päästeameti viimase kolme aasta statistika näitab samuti, et kodudes põhjustavad põlenguid enamasti just elektripaigaldise või -seadme rikked. 

Rebas lisab, et seadme vooluvõrgust välja võtmine kaitseb seda võimalike pingekõikumiste eest, mis on tingitud näiteks äikesest või võrguprobleemidest, seega mõjutab see ka seadme eluiga.  

Ka laadijaid ei tasu niisama seina jätta. Nimelt, kui USB-laadija on pidevalt vooluvõrku ühendatud, on see ooterežiimil ja tarbib vähesel määral elektrit – kuni 0,5 W. Seega, kui laadija vooluvõrgust eemaldada, suureneb ohutus ja lisaks annab see ka pisikese energiasäästu. 

Mehaanilise lülitusega seadmed, nagu rösterid ja veekannud, on ilma ooterežiimita ning need on eelnimetatud puuduste (äike ja võrguprobleemid) osas palju vastupidavamad, kuna pole elektrivõrguga aktiivselt ja pidevalt seotud. 

Telefon ööseks laadima? Jah ja ei 

Selgub, et telefoni ööseks laadima jätmisega on nii ja naa ning igaüks peab tegema ise otsuse. 

“Kui järgida tootja ohutusjuhiseid ning kasutada telefoni originaallaadijat ja -kaablit, siis võiks öelda, et seadme ööseks laadima jätmine ei ole ohtlik,” möönab Rebas. “Tihti aga kasutatakse viletsa kvaliteediga ja antud telefonile sobimatute parameetritega laadijaid või vigastatud laadimisjuhtmeid. Need võivad põhjustada tuleohtu ja vähendada seadmed eluiga.”

Elektrispetsialist nendib, et on olnud juhuseid, kus telefon on pandud ööseks laadima padja alla või kuumale keskkütte radiaatorile – sel moel ei ole kuidagi tagatud seadme ohutuks toimimiseks vajalik jahutus. “Kui telefon on pidevalt laadijaga ühendatud, vähenevad ka selle liitiumaku eluea tsüklid.”

Kuidas kas enne laadija seina või vastupidi?

Esmalt ühendatakse laadija vooluvõrguga ja seejärel seadmega. Miks just sellises järjekorras? Rebase sõnul tagab see ohutuse ja kõrvaldab nii võimaliku elektrilöögi kui ka seadme kahjustumise riski. 

“Telefonilaadijad sisaldavad sisseehitatud kaitsemehhanisme, et kaitsta kasutajat ja laetavat seadet võimaliku liigpinge ja -voolu eest. Kui esmalt ühendada laadija pisikupesasse ja seejärel telefoniga, siis kaitsemehhanismid rakenduvad ja katkestavad võimaliku võrgust saadava liigpinge ja -voolu kandumise kasutajani ja laetava seadmeni,” täpsustab Rebas. 

Kuidas pikendusjuhtmeid ohutult kasutada? 

Pikendusjuhtmeid leidub vast igas majapidamises. Kuidas neid ohutult kasutada ning mida tuleks meeles pidada? 

Kindlasti ei tohi pikendusjuhtmeid üle koormata, ühendades neisse liiga palju ja suure nimivõimsusega elektriseadmeid. “See võib põhjustada juhtme ja kontaktide ülekuumenemise. Nii tekib ka oht tulekahjuks,” räägib Rebas.

“Pikendusjuhtmed on mõeldud pigem ajutiseks kasutamiseks, mitte keedukannu, boileri või teiste seadmete pidevalt vooluvõrgus hoidmiseks,“ selgitas G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.

Do-it-yourself (ingl k tee seda ise)  ei ole pikendusjuhtmete puhul asjakohane lähenemine. Vältida tuleb vigastatud (muljutud, sulanud, rebenenud, isoleerteibitud) isolatsiooniga või korpusega pikendusjuhtmete kasutamist. “Samuti ei tohi pikendusjuhtmeid kasutada kohtades, kus need võivad saada vigastusi, näiteks ukseavades ja vaipade all,” lisab spetsialist. 

Rullpikendusjuhe tuleb enne kasutamist poolilt maha kerida, et vältida pikendusjuhtme kuumenemist. “Oluline on, et sisetingimustesse mõeldud pikendusjuhtmeid ei kasutataks välitingimustes, kuna seadme konstruktsioon ei pruugi sellisel juhul enam elektriohutust tagada.”

Hea teada: pikendusjuhtmete eluiga ei ole määratud – seetõttu tuleb kasutajal visuaalselt veenduda, et juhtmel ei oleks nähtavaid vigastusi.

Iga asi kulub 

Ükski seade pole eluaegne ning aeg-ajalt tuleks nende seisukorrale pilk peale visata. 

Võimalikele probleemidele viitavad märgid: ebaharilikud helid seadme töös, lekked, korpuse ja juhtmestiku kahjustused, seadme üleliigne kuumenemine, materjali kõrbemisele ja sulamisele viitavad lõhnad ning suits. 

Kui märkad ühte või mitut eelnimetatud tunnust, siis tuleb mõelda seadme väljavahetamisele. 

Kui on tekkinud tulekahju, on oluline sellele kiirelt jälile saada. Turvatunnet aitab suurendada suitsu- ja vingugaasiandur Nublu.