Eestis kasutab hinnanguliselt 215 000 majapidamist lokaalkütet või tahkekütust, kuid mitte kõik küttekolded ei vasta nõuetele ning vajavad väljavahetamist. Seda kinnitab ka Päästeameti statistika – möödunud aastal sai kaheksas kodus tulekahju alguse vigasest küttesüsteemist, aasta varem oli see arv aga lausa 17.
“Mõned kuud tagasi oli tulekahju, mis sai alguse teise korruse kamina moodulkorstna läbiviigu juurest. Üheseinaline korsten läbis seina ja selle ümber oli pandud kivivill, kuid seal oli kokkupuude ka muu villaga. Tulekahju põhjus oli seotud villaga, mis oli seina sisse paigaldatud nii öelda lahtiselt ja aja jooksul vajus alla ning üheseinalise korstna seina sees kuumutati põlevmaterjal sellise temperatuurini, et see lõpuks süttis,” tõi G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul hiljutise näite ühest võimalikust tulekahju põhjusest.
“Näiteks on slepe vuugivahest lennanud säde puitkonstruktsioonile või on tulekahju põhjustanud vana ahju kivist ühenduslõõris olev pragu, mis on süüdanud lähedal asuva puitseina,” lisas Päästeameti ennetusosakonna ekspert Tuuli Taavet.
Kliimaministeerium on võtnud eesmärgiks see murekoht lahendada – juba sel suvel loodetakse avada võimalus küsida toetust vana ahju asendamiseks õhk-vesi-soojuspumba, maasoojuspumba või vähem saastava uue ahjuga.
Välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Romario Siimer räägib lähemalt, mis see on ning kes seda taotleda saavad.
Toetust saab 1850 elamut
Kliimaministeerium plaanib koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (endine Kredex) juba lähikuudel avada taotlusvooru vana ahju asendamiseks. “Meie eesmärk on jõuda nende majapidamisteni, kus küttesüsteemid on vananenud ning vajavad uuendamist,” räägib Siimer ja lisab, et 2029. aasta lõpuks soovitakse muudatused läbi viia 1850 elamu küttesüsteemis.
Toetada plaanitakse kütteseadme väljavahetamist või elukoha liitumist kaugküttevõrguga. Siimeri sõnul on prioriteet kütteseadme vahetamisel keskkonnasõbralikumale alternatiivile üleminek. “Kütteseade asendatakse keskkonnasõbralikuma alternatiiviga. Näiteks õhk-vesi-soojuspumba või maasoojuspumbaga.”
Toetust pakutakse tihedalt asustatud piirkondade elanikele. Linnad on välja valitud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuringute põhjal. Sõltuvalt piirkonnast on toetuse eelduslik määr 50 või 70 protsenti.
70-protsendiline toetusmäär on planeeritud Ida-Virumaal Jõhvis, Kiviõlis ja Sillamäel; Jõgevamaal Jõgeval ja Põltsamaal; Valgamaal Valgas, Otepääl ja Tõrvas.
50-protsendiline toetusmäär on kavas Tallinnas Pirital, Nõmmel, Kesklinnas, Kristiines ja Põhja-Tallinnas ning teistest linnadest Tartus, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Sauel, Paides, Tapal, Kärdlas, Elvas, Haapsalus, Karksi-Nuias, Kilingi-Nõmmes ja Pärnus.
Kes saavad toetust taotleda?
- Taotlusi saavad esitada füüsilised isikud e-toetuse keskkonna kaudu kuni meetme eelarve ammendumiseni (18,5 miljonit eurot).
- Toetust saab hoone, mille peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris on määratud üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu.
- Ridaelamu sektsioonil peab olema autonoomne küttesüsteem või peavad toetust taotlema ridaelamu kaasomanikud ühiselt.
- Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema ehitatud õiguslikul alusel ning kasutusele võetud enne 2010. aasta 1. jaanuari.
- Elamu või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallika liigina tahke kütus.
TÄHTIS: Kuna määruse eelnõu läbis ametliku kooskõlastusringi, siis võib juhtuda, et nõuded täpsustuvad. Täpsed nõuded selguvad peale määruse kehtestamist.
Allikas: Kliimaministeerium
Kas minu kodu ahi vajab väljavahetamist?
Siimer rõhutab, et seoses toetusega ei pea ahjuküttest loobuma, kuid vana ahi tasuks vahetada uuema ja vähem heitmeid tekitava ahju vastu. “Kindlasti peaks välja vahetama kivisöel põhineva kütteseadme, sest kivisöega kütmine mõjutab oluliselt kohaliku välisõhu kvaliteeti ja inimeste tervist,” ütleb ta.
“Hea oleks lasta küttekollete ohutust ja vastavust tuleohutusnõuetele kontrollida näiteks korstnapühkijal või pottsepal,” ütles G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul. “Kui küttekolle vajab aasta-aastalt elamu kütmiseks aina rohkem kütet, siis näitab see, et see on vananenud ning pole enam efektiivne.”
Kohustuslik vidin
Rääkides tahkekütteseadmetest ei saa üle ega ümber vingugaasist. See on lõhnatu, värvitu ja maitsetu tappev gaas ning tuvastada suudab seda vaid vinguandur.
“Andur ei piiksu kunagi niisama, vaid ainult põhjusega. Kui see häiret annab, siis tuleks põhjus üles otsida, mitte seadmest patareisid välja võtta või sellest loobuda,” toonitab G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.
TÄHTIS: Alates 2021. aastast on vingugaasiandur kohustuslik tahkekütteseadmega hoonetes ehk seal, kus on näiteks ahi, pliit või kamin.
Suitsu- ja vingugaasiandur Nublu annab ohust kiirelt märku ning vajadusel kutsub ka abi. Nutikast andurist saab lähemalt lugeda siit.
