Akudel töötavad seadmed, autod ja tööriistad tõstavad maailmas aina rohkem ja julgemalt pead. Seda ka koduaias, kus bensiinimootoril töötavad kärarikkad masinad tõotavad tulevikus kaduda. Ent kas akudel töötavad masinad on bensiini väljavahetamiseks ikka piisavalt head?
Tehnoloogia areng mõjub hästi
Ehkki akuseadmed on maailmas eksisteerinud juba viimased paarkümmend aastat, on tehnoloogia selle aja jooksul väga palju arenenud.
“Kui varasemalt olid kasutusel NiCd (nikkel-kaadium) ja NiMH (nikkel-metallhüdriid) akud, siis tänapäeval kasutatavad liitiumioonakud (Li-ioonakud) on väga suur samm edasi,” sõnas Husqvarna Eesti tegevjuht Jaanus Vahesalu.
Kui minevikus jäid akud bensiinimootoril töötavatele masinatele alla, siis tehnoloogia arenemise tulemusena astuvad Li-ioonakud juba üpris kõvasti bensiinimootorile varvastele. Ühtlasi on akud muutunud ajaga aina kergemaks, võimekamaks ja vastupidavamaks.
Jaanus Vahesalu sõnul pole küsimus enam selles, kas akuseade on võimekam või mitte, vaid selles, kas ja kui kaua aku sellise võimsuse juures kestab.
“Tänapäeval on väga suur hulk akul töötavaid masinaid oma võimsuselt ja võimekuselt bensiinimootoril töötavate masinatega võrreldavad,” kinnitas ta.
Palju häid omadusi
Akuseadme kasuks räägib väga palju omadusi: oluliselt parema kasutusmugavuse ning madalama müra- ja vibratsioonitaseme poolest pole bensiinimootorist akule enam vastast.
“Tõenäoliselt on iga inimene vähemalt korra elus üritanud bensiinimootoriga masinat käima tõmmata ja nentinud, et see pole kuigi lihtne. Aku puhul piisab lihtsalt nupuvajutusest ja masin lähebki tööle,” näitlikustas Vahesalu.
Samuti vastab tõele fakt, et mida rohkem on masinal liikuvaid osi, seda suurem on risk, et need aja möödudes ära kuluvad või katki lähevad. Niisiis on akul töötav masin oluliselt töökindlam valik, seda enam, et tänu vedelkütuste puudumisele on seda märksa lihtsam ja mugavam hooldada.
Paljude kütuste sees leidub teatavasti ka biolisandit, mis mõjutab olulisel määral just igapäevaselt mitte nii tihedas kasutuses olevat väiketehnikat. “Biolisand ehk etanool seob niiskust, mis kondenseerub aja jooksul mootorisse ja karburaatorisse. See aga tekitab korrosiooni ning ei mõju masinale kuigi hästi,” selgitas tegevjuht.
Ühtlasi tuleb lisaks bensiinile hoolitseda ka õli eest, mis pole paljude jaoks just meeldivate killast. Akuseade on oluliselt töökindlam ja vastupidavam valik inimesele, kes peab lugu mugavusest ja puhtusest.
Akuga ostad kütust ette
Pole saladus, et esimene investeering on akutoote soetamisel märkimisväärselt suurem kui bensiinimootoriga masina puhul. Jaanus Vahesalu sõnul teeb akuseadme kalliks just aku, mitte masin.
“Aku on küll kallis, kuid see on vaid ühekordne investeering, millega ostad kogu kütuse piltlikult öeldes juba ette. Bensiinimootoriga masina puhul ei panda seda kulu küll tähele, kuid lõppkokkuvõttes on akul töötav masin ikkagi säästlikum viis,” märkis ta.
Sama meelt on ka Husqvarna müügi- ja tootespetsialist Andrus Soomer. “Kokkuhoid tuleneb kasutamisest endast: mida rohkem akutooteid kasutada, seda kiiremini saabub nullpunkt, kuskohal bensiini- ja akumasina soetuskulud kohtuvad ning akumasin järjest odavamaks muutub,” sõnas ta.
Mahtuvus ja pinge
Akud erinevad üksteisest peamiselt oma mahtuvuse ja pinge poolest. Ent mida need õigupoolest tähendavad?
“Aku mahtuvust võiks võrrelda bensiinikanistriga: 20-liitrise kanistriga saab kauem töötada kui 10-liitrisega,” näitlikustas Husqvarna järelhoolduse spetsialist Aivo Smitt. Mahtuvust väljendatakse ampertundides (Ah) ning pinget voltides (V).
Sellest, kui palju energiat akusse mahutada õnnestub, sõltub ühtlasi aku hind. Suurema mahtuvusega aku on ka visuaalselt suurem ja kaalult raskem.
Ehkki sageli kiputakse jälgima vaid aku pinget, tuleks tegelikult mahtuvuse ja pinge väärtus omavahel korrutada – selle tehte abil saab teada aku tõelise võimekuse ehk vatt-tundide (Wh) väärtuse.
“Kui võrrelda omavahel 18 V ja 2 Ah akut ning 36 V ja 1 Ah akut, siis sageli kiputakse arvama, et viimane on võimsam. Tegelikult näitab kiire korrutustehe selgelt, et tegelikult pole nendel mingisugust vahet, kuna mõlema tehte summa on 36,” näitlikustas Jaanus Vahesalu.
Kaval reklaamitrikk
Et tööstuse standard võimaldab toota 18-voldise sammuga akusid, võib reklaamides märgata näiteks akusid, mis justkui sellele standardile ei allu: müügilt näeb nii 40 V kui isegi 80 V akusid. Husqvarna ekspertide sõnul on tegemist kavala reklaamitrikiga.
“Iga 36 V aku annab välja 40 V või 42 V nimipinge, aga see on vaid hetkeline pinge. Tegelikult on 36- ja 40-voldise aku puhul tegemist täpselt samasuguste akudega,” märkis Aivo Smitt. “Seda enam, et aku võimsusest maksimumi välja pingutades vähendatakse tegelikult hoopis tema eluiga,” lisas ta.
“Meie kasutame 36 V tehnoloogiat ning sellel tasemel töötavad ja kestavad akud väga kaua,” sõnas Smitt.
Kestus sõltub masinast
Ent siit tõuseb päevakorda ka küsimus: kui kaua siis täislaetud aku kestma peaks ning mis seda mõjutab? Jaanus Vahesalu sõnul on oluliseks teguriks masin ise ning millist võimsust see käitamiseks vajab.
“Kõige suurem energiaröövel on puhur, sest õhuvoolu tekitamiseks on vaja tiivikuid tööle saada. Kõige väiksema energiakuluga on hekilõikur, kuna seal pole nii suurt energiat vaja,” tõi ta välja.
Kuid palju on kinni ka masina seisukorras. “Näiteks sõltub sae puhul palju sellest, kui terav on selle kett. Kui kett on nüri, ei kesta saag akuga kuigi kaua,” märkis tegevjuht. Samamoodi sõltub aku kestvus sellest, kas pügatakse hõredamat või tihedamat hekki, saetakse tüve või peenikesi oksi ja paljust muust.
Seega on erinevaid nüansse, millega arvestada, võrdlemisi palju. Erinevate tööriistade ja akudega töötamise ajaga on võimalik tutvuda põhjalikust tabelist.
Kas aku tuleks 100% täis laadida?
Tihti valmistab kasutajates segadust küsimus, kas pooleldi või näiteks 80% laetud akul võib laadimise lõpetada ning kasutama hakata. Husqvarna ekspertide sõnul pole Li-ioonakut vaja 100% täis laadida.
“Viimase 20% täislaadimine võtab sama palju aega, kui läks 80% saavutamiseks,” märkis järelhoolduse spetsialist Aivo Smitt.
Husqvarna akudel on peal LED indikaatorid. “Tavaliselt hakkavad kõik tulukesed põlema, kui aku on vähemalt 80% täis,” kirjeldas spetsialist ning lisas, et seda loetaksegi juba töövalmis akuks, mis siis, et laadija aga laeb jätkuvalt akut edasi.
“Kui automaatlaadija lülitab ennast lõpuks välja, siis on aku nn 100% täis,” ütles Smitt. “Seega võib laadimistsükliks pidada vähemalt 80% laetuseni laetud akut,” lisas ta.
Li-ioonakudel on eluea piiranguks täislaadimistsüklite arv. “Kui kodukasutajatele mõeldud akude eluiga on umbes 500–600 laadimistsüklit, siis profitehnika puhul räägime 1500 laadimistsüklist, seda täiesti tühjaks saanud akust 100% täislaadimiseni,” selgitas ta.
Akud on laadimiseks
Ent miks see nii on? See toob meid tagasi varasemalt kasutusel olnud NiCd ja NiMH akude juurde, millel oli mäluefekt.
“Ka mobiiltelefoni pidi kunagi 24h laadima, et mäluefekt ei tekiks pooliku aku täitumise puhul. Täna enam seda muret ei ole,” sõnas Jaanus Vahesalu.
Küll aga vajavad akud endiselt laadimist, mistõttu ei tohiks tühjaks saanud akut kunagi pikemaks perioodiks seisma jätta.
“Kui töö on tehtud või aku sai töö tegemisel tühjaks, tuleks seda kindlasti laadida – piisab täiesti, kui laadida kasvõi poole taseme peale. Vastasel juhul võib juhtuda, et akut pole võimalik enam laadida ning vajalik on osta uus,” rääkis Aivo Smitt.
Inim- ja keskkonnasõbralikum
See, et akuseadmetest ei eraldu keskkonda kahjulikke heitgaase, peaks olema teada ja tuntud fakt. Kuid kõige paremini tajutavam erinevus, millest ka lähimad naabrid hästi aru saavad, on müratase.
“Bensiinimootoril töötava masina kõige suurem müra tekib sisepõlemismootorist. Ehkki akul töötava niiduki tera tekitab samamoodi õhuvoolu, ei saa mürast lahti päris 100% ulatuses, kuid see on võrreldes bensiinimootoriga siiski tuntavalt madalam,” ütles Andrus Soomer.
Seega võib olla veendunud, et akul töötav niiduk leiab väikeste kruntidega uuselamurajoonides kõvasti rohkem poolehoidu kui bensiinimootoril töötav masin. “Ma ei näe ühtegi head põhjust, miks inimene ei võiks tänasel päeval akuseadme kasuks otsustada,” märkis Husqvarna Eesti tegevjuht Jaanus Vahesalu.
