If Kindlustus viis läbi põhjaliku analüüsi, mis vaatles viimase nelja aasta tuleõnnetuste statistikat inimeste elukohtades. Selgus, et tulekahjude vaates on kõige ohtlikum kuu detsember, järgnevad jaanuar ja veebruar.

Elamispindadest kõige rohkem juhtub tulekahjusid korterites, kus ka elab suurem osa inimesi. 45% kõigist tulekahjudest leiab aset korterites, 32% eramajades, 8% suvilates, 6% panipaikades, 5% ridaelamutes ja 4% saunahoonetes.

If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Veiko Sepa sõnul juhtub inimeste varaga tulekahjusid kõige sagedamini talvel.

„Just praegu oleme jõudnud perioodi, kus esineb tavapärasest rohkem tulekahjusid. Peamiselt on tulekahjude põhjuseks elektrisüsteemide rikked ning hooldamata küttesüsteemid. See tähendab, et ohus on kõik elamispinnad, kus kasutatakse elektrit,“ selgitas Sepp.

Õnnetuse ärahoidmiseks saab ka ise palju teha

Kuigi täielikult ei saa tulekahju välistada, on võimalik oluliselt vähendada riske, mis selleni võivad viia.

„Inimesed, kes kasutavad kodus ahjukütet, peaksid kindlasti meeles pidama korstna puhastamist. Eramajades võib seda teha ise, kuid viie aasta jooksul peab korra süsteemid üle vaatama kutseline korstnapühkija. Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab kutseline korstnapühkija puhastama korra aastas. Ka vananenud elektrisüsteem vajab elektriku poolt üle vaatamist,“ ütles Sepp.

Varakindlustuse tootejuht rõhutas, et If Kindlustuse kogemus näitab suitsuandurite suurt kasutegurit. „Lisaks suitsuandurile on vajalik ka vingugaasiandur. Need on juba täna kohustuslikud gaasikütteseadme või gaasiveesoojendiga hoonetes, alates 1. jaanuarist 2022 on need aga kohustuslikud ka kõigis sellistes hoonetes, kus on tahkekütteseadmed, mis võivad vingugaasi tekitada. Need on siis näiteks igasugused ahjud, kaminad, pliidid ja katlad,“ täpsustas Sepp.

Suitsuandur ja vingugaasiandur sobivad kenasti kingikotti

Ettevaatlik tuleb olla ka küünaldega, mida ei tohi jätta järelevalveta põlema.

„Mõistagi on just jõulud ja detsember see aeg aastas, kui kindlustused kogevad kõige rohkem tulekahjusid, mis on alguse saanud küünalde põletamisest. Õnneks ei ole viimastel aastatel juhtunud küünalde põletamisest sellist õnnetust, mille tagajärjel oleks terve maja ära põlenud,“ ütles Sepp.

Küünalde põletamisest tekkinud kahju ulatub viimastel aastatel keskmiselt 3267 euroni, seega on siiski tegu üsna tõsiste tagajärgedega õnnetustega.

„Tahaks loota, et jõuluvana kingikotti mahuvad viimasel hetkel veel mõned suitsu- ja vingugaasiandurid. Viimase nelja aasta statistika on selgelt kinnitanud, et need võivad olla väga kasulikud kingitused,“ lisas Sepp.