Meile kõigile meeldib, kui kodus olevad asjad on lihtsad ja vastupidavad. Õhksoojuspump just selline ongi. Seda on lihtne kasutada, see pakub väljas paukuva pakasega mõnusat sooja ning suviselt kuumadel päevadel kosutavat jahutust, mis kesk- ja elektriküttega on sisuliselt võimatu. Mille järgi õhksoojuspumpa valida?
Lisaks kasutajasõbralikkusele on õhksoojuspumba paigaldamine lihtne ja kiire ning see sobib ideaalselt nii vanematesse kui uutesse majadesse, suvilatesse ja korteritesse.
Korterite puhul tasub küll olla eriti tähelepanelik – kuna üks osa soojuspumbast paigaldatakse õue ja see muudab oluliselt hoone välisilmet, siis tuleb veenduda, et oleks olemas vajalik luba korteriühistult seadme paigaldamiseks. Lisaks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis ning projekt. Kui seda luba ei saada, võib soojuspumba paigaldamine pooleli jääda.
Lisaks korteritele tasub olla hoolikas ka soojuspumba paigaldamisel miljööväärtuslikku piirkonda, rääkimata muinsuskaitse all olevatest hoonetest. Sellistel puhkudel tasub kindlasti omavalitsusega ühendust võtta, et saada infot, kas üldse on luba hoone välisfassaadi õhksoojuspumba paigaldamise näol muuta.
Elektrum Eesti tootevalikust leiab kvaliteetsed, tuntud ja Eestis enimmüüdavate soojuspumpade mudelid.
Lihtne paigaldada, lihtne kasutada
Õhksoojuspump kasutab töötamiseks välisõhku ning väikeses koguses elektrienergiat. Seade koosneb kahest omavahel ühendatud osast: välisosast, mis kinnitatakse maja kõrvale või seina külge, ning siseosast, mis käib köetava ruumi seinale või lakke.
Õhksoojuspumba juhtimine on lihtne – see käib üldjuhul kaasasolevast juhtpuldist või uuemate seadmete puhul ka nutitelefonist. Sealt saab valida nii sobiva temperatuuri, ventilaatori suuna ja tugevuse kui ka selle, kas on vaja kütta, jahutada või kindlat temperatuuri hoida. Lisaks sellele on õhksoojuspumpa võimalik ka kasutada kuivatusrežiimis. Seda režiimi kasutatakse ruumi niiskuse vähendamiseks, kui õhk on soe ja väga niiske.
Õhksoojuspump suudab toota energiat rohkem kui tarbib ning tänu sellele on tõhus ning hoiab kulud madalal. Õhksoojuspumpasid kasutatakse kahel viisil: nii eraldiseisva küttesüsteemina kui ka kombineerituna olemasolevaga, mis võimaldab luua võimsa hübriidküttesüsteemi.
Üks peamisi võlusõnu, mis õhksoojuspumba juurde kuulub, on kiirus. Kui oled olnud pikalt kodust või suvilast eemal, siis õhksoojuspumba abil saab toad kiiresti sooja õhuga täita.
Klientide jaoks on kindlasti oluline näitaja õhksoojuspumba kasutegur. Paljuski mõjutab seda välisõhu temperatuur – krõbekülmade ilmadega õhksoojuspumba kasutegur arusaadavatel põhjustel väheneb. Ent kui võrrelda tavalise elektriküttega, siis võib õhksoojuspumpade elektrikulu olla kuni 80 protsenti väiksem.
Kui esimese õhksoojuspumbad müügile tulid, siis räägiti palju selles, kui lärmakad ja vibratsiooni tekitavad on. Tänaseks on olukord muutunud ning seadmed on vaiksed – harva teevad nad rohkel 30 detsibelli suurust lärmi. Võrdluseks tavaline sosistamine on umbes 20 detsibelli.
Ära unusta regulaarset hooldust
Õhksoojuspump vajab regulaarset hooldust: korralikult hooldatud pump töötab säästlikult ja efektiivselt ning selle töövõime on tagatud aastateks. Kõige parem aeg soojuspumba hoolduseks on varasügis, vahetult enne kütteperioodi algust.
Õhksoojuspumbas on ka filtrid, mis vajavad puhastamist. Sõltuvalt kasutamise aktiivsusest on soovitatav tolmufiltreid pesta ja puhastada vähemalt kord kuus, vajadusel sagedamini.
Häirekell võiks hakata lööma siis, kui soojuspump ei puhu sooja, teeb suuremat müra või lekib – siis tuleb kindlasti pöörduda spetsialisti poole, kes teeb soojuspumbale põhjaliku ülevaatuse.
Kuidas soojuspumpa valida?
Kõige paremini sobib õhksoojuspump lisakütteseadmeks, kuna sellega on võimalik ruumi väga kiiresti soojendada või jahutada. Sellisel juhul lülitatakse seade sisse vaid otsese vajaduse korral.
Võrreldes elektriradiaatoriga on soojuspump ka märgatavalt energiasäästlikum. Kui radiaatori soojendamisel saab 1 kWh elektrienergia vastu 1 kWh soojusenergiat, siis õhksoojuspumbal saab 1 kWh elektrienergia kulutamisel 5,2 kWh (sõltub juba täpsemalt pumba SCOP – seasonal coefficient of performance numbrist). See on märgatav vahe.
Seadet valima hakates on mõistlik vaadata, kui suur on ruum, mida on vaja kütta. Teiseks mängib rolli küttevõimsus, mida saab arvutada V x ΔT x K = kcal/h, kus V on vaja küttepiirkonna ruumala, ΔT on sisetemperatuuri ja välistemperatuuri vahe ning K on hajutuskoefitsent, mille väärtuse määrab isolatsiooni tüüp ja konstruktsioon. Selle põhjal on võimalik igaühel välja arvutada, millise võimsusega õhksoojuspumpa vaja läheb.
Muidugi on kõigil seadmetel olemas ka energiaklass, millele tasub ostmisel tähelepanu pöörata
Suures ruumis võib soojuspumbast väheseks jääda
Kui lisakütteseadmena kasutatakse soojuspumpa ruumide kiireks soojendamiseks või jahutamiseks ning lülitatakse sisse vaid otsesel vajadusel, siis peamise kütteseadmena kasutades peab see kogu aeg töötama, et tubades püsivalt soovitud temperatuuri hoida.
See ei tähenda, et õhksoojuspump tasuks peamise küttesüsteemina välistada. Väiksemates ruumides võib sellest täiesti piisata, kuid kütteperioodi ajal tasub meeles pidada paari asja. Näiteks tuleb küttesüsteemile seadistada kindel temperatuur, mida pump peab hoidma ööpäevaringselt.
Igapäevase kütmise juures on soovitatav hoiduda niisugusest käitumisest: lülitada seade sisse, kui on külm, kui toad on kuumaks köetud, lülitada soojuspump välja ning lasta tubadel jahtuda ning nii aina uuesti ja uuesti korrata. Selle tulemuseks on hoopis suurem küttekulu, sest kui toad on maha jahtunud, siis peab soojuspump soovitud temperatuuri saavutamiseks töötama suuremal võimsusel.
Ostes soojuspumba Elektrumist, on hinna sees ka paigaldus. Kui väljakutse tuleb saartele, siis lisandub teenusele transpordi hind.
