Paljude inimeste suurimaks sooviks on ühel hetkel kolida korterist oma majja. Kahjuks on tegemist väga kuluka sammuga. Nii soovitakse vahel ehk alustada oma päriskodu ehitamist etappide kaupa, alustades esialgu sobiliku krundi ostmisega. Kas on võimalik saada laenu ka ainult sobiva krundi ostmiseks ning alustada ehitustöödega hoopis hiljem?
Koduasemelaenu asemel hüpoteeklaen
Uus Maa Jõhvi büroo juhataja Hannes Halliku sõnul on see võimalik, kuid meeles tuleb pidada, et siis ei räägita enam harjumuspärasest 2-3 protsendilisest eluasemelaenust. “Krundi ostuks on sobilik näiteks hüpoteeklaen, mis oma sisult tähendab laenu kinnisvara tagatisel” selgitab Hallik.
Laenutoote nimi võib pangati erineda, kuid printsiibiks on Halliku sõnul see, et laenu tagatiseks peab olema mingi kinnisasi – on see siis maja, korter või maatükk. Hüpoteeklaenu puhul algavad intressid kuskil 5-6 protsendi juurest.
Lisaks hüpoteeklaenule on võimalik krunti osta ka väikelaenu või mõne muu kiirlaenud abil, kuid Halliku sõnul on nende intressid veel kõrgemad – alates 8-10 protsendist, sageli 14-15 protsenti, sõltuvalt laenutaotleja senisest maksekäitumisest ja tema igakuisest sissetulekust. “Laenusummad ei ole väikelaenu puhul suured, sõltuvalt pangast kuni 20 000 eurot, kuid odavamaid maatükke on võimalik ka selle raha eest soetada,” räägib Hallik.
Veendu, kas kinnistule saab üldse ehitada
Krundi valimise juures tuleb Halliku sõnul esmalt veenduda, kas kinnistule saab üldse ehitada. “Selle kohta saab kõige kindlama info kohalikust omavalitsusest,” lisab ta. Kindlasti tasub uurida ka kommunikatsioonide olemasolu või nendega liitumise võimalust. “Samuti soovitan tutvuda krundi kitsendustega maa-ameti geoportaalis, kui ulatuslikud on näiteks tehnovõrkude piiranguvööndid, elektrirajatise või sideehitise kaitsevööndi ulatus,” toonitab Hallik.
Veekogude ääres krunti otsides tuleb kindlasti tutvuda veekaitseliste piirangutega ehk kui kaugele veepiirist võib ehitist püstitada. Kui krunt asub detailplaneeringuga alal, siis on juba veidi lihtsam, sest sellega on määratletud näiteks hoonestusala, hoonete arv, korruselisus, kõrgus ja servituutide vajadus.
Krundiga kaasnevad sageli lisakulud
Kommunikatsioonideta krunti ostes tuleb muidugi arvestada ka erinevate lisakuludega. Näiteks elektrivõrguga liitumine – kui alajaam asub kuni 400 meetri kaugusel, siis on liitumine ampripõhise hinnaga (u 150 eurot/amper). Kui alajaam asub kaugemal, on liitumine ka oluliselt kallim.
Halliku sõnul on ka ühisveevärgiga liitumine tiheasustusalal või puurkaevu ehitus hajaasutses ka märkimisväärne väljaminek. “Kui üldkasutatavalt teelt puudub juurdepääs kinnistuni, siis tuleb arvestada ka teeehituse kuluga,” lisab ta.
