Korterit valides rõhuvad maaklerid oma objekte müües sageli maja energiaklassile. Mida need klassid tähendavad ja kui palju tasub neile tähelepanu pöörata, aitab lahti mõtestada Uus Maa Central partner Kristi Djomin.

Klassifikatsioon A-st H-ni

Energiatõhususe klasse on Kristi Djomini sõnul A-st kuni H-ni. Klassid näitavad kogu hoone kütte, sooja tarbevee, gaasi ja elektri keskmisi kulusid ruutmeetri kohta aastas. “Mida kõrgem on energiatõhususe klass, seda väiksemad on üldjuhul küttele ja energiale kuluvad arved,” selgitab Djomin. 

Samas rõhutab ta, et näiteks A- ja B-energiaklassi majadel ei pruugi igakuistes kommunaalarvetes mingisugust erinevust olla, sest neid võivad mõjutada ka erinevad maja juurde kuuluvad lisamugavuse, halduskulud jms.

Kaasaja ehitusnõuded jälgivad energiaklasse

Kõigi uute elamute energiaklass peab olema vähemalt C, et maja üldse kasutusloa saaks. “Klass D ei vasta enam kaasaaja ehitusnõutele,” selgitab Djomin. Tema sõnul on enamlevinumad uute majade energiaklassid siiski juba A ja B. Vanemate hoonete puhul kõiguvad energiaklassid kogu võimaliku klassifikatsiooni juures.

Djomin on õnnelik klientide teadlikkuse üle. “Inimesed ikka küsivad, mis energiaklass majal on, kuid teavad, et kommunaalarvetel olevad halduskulu read ei sõltu maja energiaklassist,” räägib ta. 

“Eriti vanemate majade puhul ei ole energiaklass tihtipeale enam kõige määravam,” rõhutab Djomin, et nende puhul tasub jälgida pigem hoone üldiseid kommunaalkulusid või laenukoormust.

Avaldab mõju turule

Djomini sõnul mõjutavad energiaklassid ka turul olevat konkurentsi. “Kui tegemist on näiteks F energiaklassi majaga, siis tekib küsimus, kui hea on seinte soojuspidavus ja keskmised talvised küttekulud,” räägib ta.

“Inimene tahab teada, mis suurusjärgus hakkavad tema sooja- ja elektriarved edaspidi olema,” märgib Kristi Djomin. See tõstab klientide huvi kindlasti kõrgemate A, B, ja C energiaklassiga majade ja korterite vastu.