Kui ajalooliselt on aiapuid kärbitud eelkõige esteetilistel põhjustel, siis tänapäeval tehakse seda ikka selle pärast ka, et puud rohkem vilja kannaksid. Loogiline, aga nüüd põhiküsimuse juurde – millal on õige aeg puude kallale minna ja milliseid tööriistu kasutada, et pügamisest ei saaks tapatöö aias?

Õige kärpimisega soodustatakse puu kasvamist ja õitsemist ning tulevikus kannab selline puu rohkem vilja. Puude kärpimine on küll kunst, kuid edu saavutamiseks ei pea olema arborist.

Parim aeg puude kärpimiseks?

Ekspertide sõnul alustatakse puude-põõsaste lõikamisega enamasti kevadel, kui suurem öine pakane on juba möödas. Tööks on parim nullilähedane õhutemperatuur, mis on tavaliselt märtsis, sest siis pole taimekoed läbi külmunud. Sel ajal on oksad elastsed ja lõhede tekkimise oht on märksa väiksem.

Vanasti kärbiti viljapuid kevadel või talvel. Peamiselt seetõttu, et neil aastaaegadel ei olnud aias nii palju muid töid ning oli aega puudele pühenduda. Täna teame, et õuna- ja pirnipuud peavad kevadisele lõikamisele küll vastu, kuid parim aeg on hoopis suvel, eriti juulis, augustis ja septembris. Siis on puud oma energiavarud täis laadinud, mis tähendab, et nad paranevad kiiremini ning taluvad paremini seenhaigusi ja muid ohte. 

Neil aastatel, mil suvi hiljaks jääb, tasub puid kärpida pigem augustis või septembris, pehmema sügise korral isegi oktoobris. Kärpimist tuleks vältida nn kasvuperioodil ehk aprillis, mais ja juunis ning ka talvel.

Vana ütluse kohaselt peaks olema võimalik visata müts läbi õunapuuvõra nii, et see tagasi alla kukkudes okste vahele kinni ei jääks. Sellesse peaks aga suhtuma teatava skeptilisusega, sest sellise puu võra on ilmselt liiga hõre! Mõningase lisaõhu ja valguse puuokstesse laskmine aitab aga kaasa puu kasvamisele ning vähendab ka seenhaiguste ohtu.

Vali õige tööriist

Üldiselt tasub valida võimalikult väike tööriist, mis töö probleemideta ära teeb, sest mida suurem ja robustsem tööriist on, seda raskem on sellega ümber käia. Suurema õunapuu okste lõikamiseks tuleb teinekord mööda tüve ka üles ronida. Siis tuleb kasuks, kui kaasavõetud tööriist on kompaktne, kerge ja mahub näiteks vöö vahele.

Väga hea valik on Husqvarna akusarja Aspire oksasaag, millega on mugav lõigata madalal asuvaid ja kuni 75 mm läbimõõduga oksi. Kui on vajadus lõigata oksi kõrgemalt puu otsast, saab kasutada 1,7 meetri pikkuse teleskoopvarrega oksasaagi.  

Kuidas valida, milliseid oksi kärpida?

Kui soovid kärpida õunapuud, siis proovi vaadata olukorda õuna perspektiivist: kas sinuni jõuab piisavalt valgust ja õhku? Mida rohkem päikesevalgust sa saad, seda suuremaks, magusamaks ja maitsvamaks sa kasvad. Vaata, millised oksad varjavad sinu eest valgust ning millised need oksad on. 

Kas puul on oksi, millel on n-ö ebasoodne kasvunurk: näiteks oksad, mis kasvavad sissepoole, järsult ülespoole või ristuvad teiste okstega? Need tasub kärpida. 

Järsult ülespoole kasvavad oksad võivad puud kahjustada, sest suuremaks ja raskemaks muutudes nad murduvad. Oksad, mis ristuvad teiste okstega, võivad põhjustada n-ö marrastusi ning pakuvad kasvulava haigustele.

Puuvõrast otse üles kasvav oks tuleks samuti maha lõigata, sest see võib hakata konkureerima põhitüvega. Vana põhimõtte kohaselt kärbitakse puid korvikujuliselt: põhitüvi tõuseb natuke ülespoole ja jaguneb seejärel ümmarguse korvi kujuliselt mitmeks haruks. Tänapäeval üritatakse tagada, et põhitüvi on pikk ja sirge. 

Ploomi- ja kirsipuude kärpimine

Õuna- ja pirnipuud on vastupidavamad kui õrnemat kätt vajavad ploomi- ja kirsipuud. Ploomi- ja kirsipuude hooldamiseks-harvendamiseks piisab enamasti kuivade, kahjustatud või haigete okste eemaldamisest, selle asemel et neid kärpida. 

Selleks, et puu rohkem vilja kannaks, võib liiga hoogsalt kasvavaid oksi vahel kärpida. Üldiselt on aga õigem lasta ploomi- ja kirsipuudel vabalt kasvada. Kuid kahjustatud oksad tasub igal juhul eemaldada – kui see tegemata jääb, võid kaotada kogu puu.

Kuidas teha hoolduslõikust?

Vanemate puude kärpimisel peaks otsima tasakaalu vanemate ja uuemate okste vahel. Vanemad oksad ripuvad allapoole ja uuemad kasvavad suunaga ülespoole. 

Varem oli tavaks “ravida” lõikekohti vahaga või muul viisil, et vältida mädanikku. Kuid tänaseks teame, et puu enda kaitsemehhanismid toimivad kõige paremini ilma kõrvalise abita. Pärast kärpimist laske puul lihtsalt olla. 

Kuidas käib n-ö kujunduslõikus?

Puude kärpimine jaguneb laias laastus kaheks: n-ö ehituslõikus ehk puustruktuuri kujundamine ja hoolduslõikus. Väiksemate noorte puude ehitusliku pügamise käigus määratakse, millistest okstest kujuneb puuvõra. Oksad peatuvad kõrgusel, kus nad välja kasvavad, mis tähendab, et ühe meetri kõrgusel kasvama hakanud haru on ka 50 aasta pärast samal kõrgusel. 

Põhireegel on mitte kärpida oksi, mis on paksemad kui sinu ranne. Suurte okste lõikamine koormab puud, seetõttu on parem keskenduda väiksematele okstele ja kärpida väikeste lõigetega.

7 soovitust, mida järgida puude kärpimisel

1.  Eemalda oksad, mis kasvavad sissepoole, järsult ülespoole või ristuvad teistega.

2. Kärbi oksi täpselt sealt, kus soovid, et kasvaks uus võrse ja saaks uueks oksaks.

3. Lõika selle oksa lähedalt, mida soovid alles hoida.

4. Parim aeg kärpimiseks on juulist septembrini.

5. Kasuta teravaid ja korras tööriistu, siis paranevad lõigatud kohad kiiremini.

6. Väldi äsja istutatud puu kärpimist. Las ta kogub esmalt jõudu!

7. Kärbi pigem igal aastal natuke kui harva, aga korraga palju.