Sel aastal on toimunud juba 40 tulekahju, mis on saanud alguse grillimise käigus, lõkketegemisest või prügi süttimisest. Kordades suuremgi arv on aga metsa- ja maastikutulekahjusid – neid on olnud üle 400. 

Kuna suvi ja jaanipühad on ees ootamas, mis tähendab ka tuletegemise tipphooaega, kutsuvad kutsuvad Päästeliit ja ERGO kindlustus inimesi ettevaatlikkusele.  

Eriti ohtlikud on kulupõlengud

Kulupõleng on ohtlik nii loodusele kui inimeste varale ning üks läbimõtlemata liigutus võib lühikese ajaga tuhastada mitmete hektarite jagu maastikku. Kuna kulu ehk kuivanud rohi on väga kergesti süttiv materjal, levib tuli väga kiiresti.

“Tugeva tuule korral isegi nii kiiresti, et keskmise füüsisega inimene ei jõua tule eest ära joosta. Samuti on suur kahju loodusele – hävivad taimed, loomad ning putukad,” räägib Päästeliidu nõukogu liige Meelis Välimäe. 

Kuidas ohust hoiduda?

Isegi siis, kui inimesed järgivad tuleohutusnõudeid, võib üksikust lenduvast sädemest alguse saada tulekahju. Kui kindlustatu teeb lõket kehtivaid tuleohutusnõudeid eirates, olles raskelt hooletu ja selle tagajärjel hävib näiteks tulekahjus kindlustatu maja, siis seda kindlustus katta ei pruugi.. 

“Samuti teeb kulupõleng palju kahju inimeste varale – see saavutab kiiresti väga ulatuslikud mõõtmed ja seda põlengut peatada ning läheduses asuvaid hooneid kaitsta on keeruline, vahel ka lausa võimatu.”

Viimase paari aasta üks suurimaid kulupõlengu tagajärgi ERGO kindlustusele oli juhtum, kus hooletust lõkke tegemisest sai alguse ulatuslik põleng, mille tõttu süttis ka kõrvalkinnistul olev elamu. Hoone hävines 80% ulatuses ning tuli tekitas üle 50 000 euro suuruse kahju, mille kindlustus hüvitas. 

Kui lõket tehakse kehtivaid tuleohutusnõudeid järgides ja näiteks lenduvast sädemest süttib siiski tulekahju, mis toob kaasa varalise kahju, siis tuleb kindlustus reeglina appi. Juhul, kui kannatada saab ka kolmanda isiku, näiteks naabri vara, peab hüvitamiseks lisaks kodukindlustusele olema ka kodukindlustuse laiendatud vastutuskindlustus.

“Üks viis kulupõlengust hoidumiseks on ikkagi kulu mitte põletada,” ütleb Välimäe. Samuti aitab sügisel rohumaade niitmine, sest peamiselt koosneb kulu kuivanud pikast rohust.

Praegusel ajal tuleks vältida kuivanud rohu sisse lõkete tegemist ning teha kindlaks, et sinna ei satuks mistahes sädemeid. “Samuti ei tohi loodusesse pilduda isesüttimist tekitavaid esemeid, nagu klaasist pudelid jms, mis “soodsa” nurga all päikesekiiri ühendades kulu võivad süüdata,” märgib Välimäe. 

Kui oled avastanud kulupõlengu, siis on kõige targem helistada kiiresti numbrile 112 ning alles seejärel proovida lõket kustutada. “Seda suuresti just sellel põhjusel, et üksi üritades on põlengust jagusaamine vähetõenäoline,” sõnab Välimäe. 

Kõige tihedam lõkkeperiood ootab aga päästjaid alles ees – vähem kui kuu pärast on tulemas jaanipühad, mis toovad Häirekeskusesse keskmisest kaks korda rohkem kõnesid. 

Et nii jaanid kui suveõhtused grillimised ja lõkketegemised mööduks ohutult, toome välja viis näpunäidet, millega lõket tehes arvestada. 

1. Jälgi tuleohutuskaarti. Kui sinu piirkond on punane ehk tuleohutase väga kõrge, siis võiks küttekoldevälise tule tegemise ära jätta.
2. Lõkkekoht peab asuma hoonest ja muust põlevmaterjalist vähemalt kaheksa meetri kaugusel. Juhul kui lõke on üle 1-meetrine, peab distants olema vähemalt 15 meetrit.
3. Muuda lõkkekoht enne tule tegemist võimalikult ohutuks. Lõket tee mittesüttival pinnal ja piira see valli või kividega, lõkke ümbrus puhasta vähemalt poole meetri ulatuses. Metsas tee lõket vaid selleks ettenähtud kohas, muul juhul jälgi, et lõke jääks metsast vähemalt 20 meetri kaugusele.
4. Lõkke- ja grillimiskohas peab olema vähemalt üks tulekustutusvahend, mis tagab tule kustutamise ja selle leviku piiramise. 
5. Ära jäta lõket järelvalveta! Kõige lihtsam on leppida seltskonnas kokku üks inimene, kes vastutab teie hulgast jaanitule ja -peo ohutuse eest. Lõpuks lase lõkkel täielikult ära põleda või kustuta kolle veega.