Katust ehitades või renoveerides tuleb kindlasti silmas pidada, et turvavarustuse paigaldamine on kohustuslik. Kui ei ole loodud vajalikke pääseteid katusele, võib juhtuda, et maja jääb näiteks kasutusloata.

Mida tuleb katusele turvavarustust paigaldades silmas pidada, et kodu oleks ohutu koht nii neile, kes seal elavad, kui ka näiteks korstnapühkijale, et ta saaks muretult oma tööd teha.

Aastaid korstnapühkijana töötanud Marko Põder nendib, et inimesed ei mõtle üleliia palju sellele, kuidas näiteks korstnapühkija pääseks nende korstnale ligi. Samas on tema sõnul selle taga ka arvestatavaid asjaolusid.

“Seda ei suuda tagada näiteks üksikud vanainimesed ja see on vähemalt minu poolt täiesti vabandatav,” püüab Põder oma töös mõistlik olla.

Olukord on paremaks läinud

Põdra sõnul olukord Eestis läinud viimase viie aasta jooksul küll paremaks, kuid ei saa öelda, et probleemid oleksid kadunud. “Majadel on väga kehvad ligipääsud korstnatele, sest katuseredelite seisukord on väga amortiseerunud või puuduvad need üldse,” nendib ta.

Teise võimalusena võib katusele pääseda katuseluugi kaudu, kuid peamiselt Põlvamaal töötava korstnapühkija kogemus näitab, et remondi käigus on need luugid sageli kinni ehitatud.

Ja kui korstnapühkija on valmis oma redelitega katusele minema, siis saavad takistuseks maja ümbrusesse istutatud ilutaimed, -puud ja -põõsad. “Need olukorrad teevad korstnapühkijate töö väga keeruliseks,” nendib Põder.

Selliste ebamugavuste vältimiseks tuleb Ruukki katusetoodete müügijuhi Rutt Lepa sõnul paigaldada statsionaarsed ühendusteed. “Katuseredel, mis on koos vahetugedega kinnitatud katusele, mida mööda saab liikuda katuseplatvormile või -sillale, mille peal korstnapühkija saab oma tööd teha,” kommenteerib Lepp ühendusteede vajalikkust. Ta lisab, et üldjuhul paigaldatakse katusesild korstna taha, et oleks turvalisem.

Kehtivatele standarditele vastavale ning juhendi järgi korrektselt paigaldatud katusesillale on võimalik katusel töötaval inimesel ennast silla külge trakside ja köite abil kinni ankurdada. Nii saab katusel ohutult liigelda ning vajalike töid teostada.

Lisaks redelile ja sillale on võimalik katusele lisada ka turvapiirdeid, mis tagavad vajaliku lisaturvalisuse katusel. Kuigi Eestis pole otseselt seadusega reguleeritud, millal peab majale turvapiirde lisama, siis Ruukki katusetoodete müügijuhi Rutt Lepa sõnul võib pöörata pilgud põhjanaabrite poole, mille eeskuju ka Ruukki oma juhendites kasutab. Nii võiksid turvapiirded olla kindlasti paigaldatud majadele, mille karniisi kõrgus on vähemalt 7 meetrit, kuid see ei tähenda, et neid ei võiks paigaldada ka madalamatele katustele. 

Turvavarustust paigaldades tasub mõelda, et see on mõeldud inimeste ohutuse tagamiseks ning panustada nende kvaliteetsesse ja korrektsesse paigaldamisse.

Paigalda turvavarustus katuse ehitusega samaaegselt

Turvavarustust soovitab Ruukki katusetoodete müügijuht paigaldada katuse ehitusega samaaegselt. Peamine põhjus on see, et katuse paigaldamisega samal ajal turvavarustust paigaldades tuleb töö soodsam ja tulemus parem. “Ehitaja teab, kuidas ta on katuse roovituse teinud ning on kursis, kuidas sinna turvavarustust kinnitada” räägib Lepp. Tellides turvavarustuse paigalduse eraldi, peab käima ehitaja olukorraga tutvumas ning alles seejärel jõutakse paigaldamiseni.

Harvad ei ole Rutt Lepa sõnul ka olukorrad, kus ehituse käigus on tulnud ette eriolukordi, millega ehitaja on kursis. “Kui turvavarustust hakkab paigaldama majaomanik ise või keegi kolmas, siis ei pruugi erisustega kursis olla,” selgitab Lepp. Ta toob näiteks, kui katusel on trapetsprofiil, siis võib roovisamm olla suurem ja standardkandur ei sobi.

Päästeseadus reguleerib selle, et tuleb tagada juurdepääsetavus korstnale, mis oleks kontaktkindel ja aastaringselt kasutatav. Täpset juhist, kuidas katuse turvavarustus peab olema projekteeritud, Lepa sõnul ei ole. Uutel hoonetele pannakse turvavarustus juba projekti kirja ning samamoodi käitutakse ka projekti järgi katuse renoveerimisel. 

Tasub kindlasti tähele panna, et Päästeamet ei anna kasutusluba, kui majal puuduvad statsionaarsed liikumisteed korstnate juurde. Samamoodi vaatab Lepa sõnul Päästeamet katuse üle ka siis, kui korrastatakse dokumentatsiooni kinnisvara müügiga seoses või kui katust renoveeritakse koos projektiga. Vanu olemasolevaid hooneid keegi otseselt kontrollimas ei käi.

“Väga tänuväärse töö inimeste teadlikkuse tõstmisel teevad ka korstnapühkijad ise, kes informeerivad inimesi,” selgitab Lepp. Tema sõnul on ette tulnud juhuseid, kus korstnapühkija on oma ohutuse tõttu katusele minemisest keeldunud.

Korstnapühkijana paneb Marko Põder inimestele südamele, et renoveerimise käigus tuleks majale kindlasti vajalik turvavarustus paigaldada. “Ja kui ka jääb olukord, kus korstnapühkija peab paigaldama oma redelid, siis võiksid majaomanikud tagada juurdepääsu maja äärde,” lisab ta.

Lumetõkete puhul tasub tegutseda läbimõeldult

Rääkides katusele paigaldatavatest lumetõketest, siis teavad Rutt Lepa sõnul inimesed üldjuhul seda, et lumetõkked peavad olema tänava ääres, et katusele kogunev lumi ei tohi ohustada tänaval liikuvaid inimesi. 

Lepa sõnul paigaldatakse küll lumetõkked, kuid ei arvestata sellele tekkiva koormusega. “Olen näinud palju selliseid olukordi, kus lumi tõmbab lihtsalt lumetõkked alla, sest kinnitus on ebapiisav,” nendib katusetoodete müügijuht. Kinnituste vahekaugus sõltub katusekaldest ja viilu pikkusest. 

See on üks koht, mille vastu sageli inimesed eksivad ning lootes soodsamalt läbi ajada, tellitakse kinnitused valesti ja kui sõbraga koos paigaldatakse, siis ei pruugigi seda probleemi näha, mistõttu tasub turvavarustust lisades kindlasti spetsialistidega nõu pidada või kutsuda paigaldajad, kes aitavad õigeid valikuid teha.

Lepp soovitab lumetõkete paigaldamisel tegutseda rohkem läbimõeldumalt. Tema sõnul pannakse lumetõkked ainult räästasse ning ei mõelda sellele, et kui katusel on väljaehitatud kõrgem osa, kust lumi kukub katuse alumisele osale, siis pole tõket vaja. “Sellisel juhul võib kukkuv lumi aga katuse lõhkuda,” toob Lepp välja tagajärje, mis läbimõtlemata turvavarustuse paigaldamisega kaasneda võib.

Paigalda lumetõkked ka katuseakende kohale

Kuigi inimestele ei meeldi paigaldada lumetõkkeid katuseakende kohale, siis Rutt Lepp soovitaks seda siiski teha. “Katuseaken on katusepinnast kõrgemal ning nii võib jääga liikuma hakkav lumi kahjustada katuseakna ülaserva,” selgitab katusetoodete müügijuht. Lisaks aitab vältida lumetõkke paigaldamine liigse lume kogunemist akna peale ja ümbrusele, kus see sulades võib hakata probleeme tekitama. Rääkimata sellest, kui katuseaken mattub lume alla, siis ei täida ka aken oma eesmärki, milleks on tuua valgust eluruumi.

Samamoodi soovitab Lepp panna lumetõkked ka ventilatsioonikorstnatele, et liikvele läinud lumi ventilatsioonitoru kaasa ei võtaks.

Turvavarustust peab hooldama

Väga oluline on pöörata tähelepanu ka turvavarustuse hooldusele. “Kui katus on paigaldatud või äsja vahetatud ning turvatarvikud lisatud, siis peaks seda mõne aja möödudes kindlasti kontrollima,” toonitab Lepp. Tema sõnul tuleb kontrollida, kas kinnitused on piisavalt pingul, kuna värske roovituse korral kindlasti puit esimestel kuudel veel kuivab. Edaspidi soovitab Lepp turvavarustuse kinnitusi regulaarselt kontrollida.