Ehituses on teada-tuntud tõde, et hoone on täpselt nii tugev kui selle konstruktsiooni nõrgim osa. Tihtipeale kipub nõrgimaks olema katus, täpsemalt katuse aluskonstruktsioon, mis kehva töö korral võib hakata tulevikus elanikele probleeme tekitama.
Ruukki tehnilise konsultandi Ove Ermi sõnul tasuks katuse aluskonstruktsiooni puhul kõigepealt mõelda, millised on majaelanike vajadused.
Kas pööning on plaanis välja ehitada või mitte?
Erm toob välja, et näiteks mängib aluskonstruktsiooni juures rolli juba see, kas pööningut soovitakse tulevikus välja ehitada või jätta katusealune lihtsalt külma ruumi, näiteks panipaigana kasutamiseks. Pööningu väljaehitamise korral tuleb katusealune korralikult soojustada ja see eeldab sobiva aluskatte valimist.
Suures pildis jagunevad aluskatted kaheks: hingavad ja mittehingavad. “Kui sarikavahed on plaanis soojustada, siis tuleks ruumi säästmiseks valida hingav aluskate. Mittehingava aluskatte korral tuleks selle alla lisada veel eraldi tuuletõke, hingav aluskate täidab aga kahte funktsiooni korraga,” selgitas Erm.
Hingav aluskate koosneb neljast kihist: hingav mikropoorne kiht, mida kaitseb mõlemalt poolt fliisikiht, ning võrkkiht, mis annab aluskattele tugevuse. Mittehingava aluskatte puhul kasutatakse aga HDPE-kangast, mille pealmine kiht koosneb tugevast polüetüleenvõrgust. Aluskatte alumisele pinnale on lamineeritud niiskust imav kangas.
Tuulutust ei tohi ära unustada
Oma töös on Erm kokku puutunud igasuguste katusealuste lahenduste ja töödega ning konsultandi sõnul ei pööra inimesed sageli piisavalt tähelepanu katusealusele tuulutusele.
“Olen oma töös üsna tihti näinud, kuidas tuulutusele ei ole piisavalt või sageli üldse tähelepanu pööratud. Näiteks kinnised punnlaudadega tehtud tuulutuskastid, kuhu pole tehtud tuulutusriste ega midagi. Õhuvahesid ja distantsliiste ei tohiks kindlasti ära unustada,” rõhutas ta ja lisas, et nende õige suuruse määrab projekteerija.
Tuulutust mõjutab mõistagi ka see, milline aluskate on katuse aluskonstruktsiooni valitud.
“Mittehingava aluskatte alla peaks enne soojustuskihti paigaldama ka tuulutuskihi. Kui pööning jäetakse aga külmaks ruumiks, näiteks lihtsalt panipaigana kasutamiseks, siis pole otsest vajadust hingavat aluskatet sinna paigaldada,” selgitas ta.
Külma pööningu korral tuleb mittehingav aluskate kasulikum, sest selline aluskate paigaldatakse justkui kotina, mis terasprofiili alla tekkiva kondensatsiooni aluskonstruktsioonist kindlalt eemal hoiab.
Puitroov või terasroov?
Teine oluline aspekt katusekonstruktsioonis puudutab katuse karkasse. Siin on omanikul valida puit- ja terasroovide vahel. Puitroovi puhul soovitab Ruukki kasutada alati 32×100 mõõtu.
“Kui välja arvata mõned erandid, siis kõik turvatooted, mis katusele paigaldatakse, kinnitatakse katuseroovi külge. Kõik tugevustestid laboris, mida tootjad turvatoodetele teevad, tehakse reeglina 32×100 mõõduga. Teine punkt on profiili kinnituskruvid – kui kasutada väga õhukest roovi, siis võib kruvipea läbi roovi tulla, ning kui aluskate peaks tuulise ilma korral liikuma, võivad roovist läbiulatuvad kruviotsad aluskatet vigastama hakata,” rääkis Erm.
Eestis on enim levinud puitroovid, kuid näiteks Soomes paigaldab Ruukki enamikele hoonetele juba terasroove, mis on Ermi sõnul vastupidavamad.
“Vahe tuleb siin sisse materjali omapäras. Terasroov on kerge, see on alati mõõdus, teda on lihtne transportida ja käsitleda, ta ei karda vett ning ka tuulutus profiili ja aluskatte all on terasrooviga lihtsasti lahendatav.
Kuna terasroovidel on juba väikesed õhuaugud sees, siis pole vajadust roovi alla eraldi distantsliistu paigaldada, roovi saab otse aluskatte peale paigaldada,” selgitas konsultant.
Paigaldamise mõttes nõuab puitroov rohkem tööd ja vaeva kui terasroov. Puitroovi kasuks otsustades tuleb kindlasti pöörata tähelepanu ka puidu kvaliteedile ja sellele, et mõõdud klapiksid.
Valede vahendite kasutamine võib kiiresti kätte maksta
Sobiva aluskatte ja katuseroovi kõrval ei tohi ära unustada ka teiste, esmapilgul vähemtähtsate vahendite ja materjalide valimist. Näiteks on Erm oma töös näinud katuse aluskonstruktsioone, kus spetsiaalsete parandus- ja ühendusteipide asemel on kasutatud täiesti sobimatuid vahendeid.
“Korstnate ja teiste ühenduskohtade juures tuleb objektidel käies vahel ka ette, et katusetöödel kasutatakse näiteks halli MacGyveri teipi, mis tuleb sealt kiiresti lahti,” rääkis spetsialist.
Ette on tulnud ka seda, et valtsprofiilide heliisolatsioonitihendina on kasutatud betoonilinte. Kahjuks need materjalid ei ole mõeldud nii nõudlikesse oludesse ja võivad seal kiiresti laguneda.
