Jaadla sõnul soovivad kortermajade elanikud aina enam ka kogu kinnistu korrastamist. „Läbimõeldud liiklusskeem, jalgrattakohad, korralik prügimaja, roheala, mis oleks silmale ilus vaadata ja kus saaks kasvõi maitsetaimi kasvatada, kõike seda soovivad elanikud aina enam,“ rääkis Jaadla. Eeskujuks on tema sõnul majad, mis noppinud auhinnalisi kohti nii Eestimaa kõige kaunima kodu valimiselt kui ka igasügiseselt korteriühistute konkursilt. „Meie laureaatide seas on hulk häid näiteid, kuidas koduümbrust kaunimaks muuta – nii väikese kortermaja muinasjutulises aias, kus kasvavad õunapuud, kõrvitsad ja isegi kartulid, kui ka Mustamäe, Õismäe või Lasnamäe suure korrusmaja juures,“ tõi Jaadla näiteid.

Samuti on kortermajad asunud rajama pisikesi kogukonnaaedu, kus majarahvas saab ühiselt kasvõi ürdiaeda pidada. „Kui kasvõi supiroheline või teekraam on oma aiast võtta, on see ju rõõmuks kõigile. Lisaks aitavad sellised aiakooslused linnas liigirikkust säilitada,“ rääkis ta. „Kortermaja aiast on rõõmu igal aastaajal – nii kevadel, kui esimesed krookused ja lumikellukesed nina lume alt välja pistavad, suvisest lilleilust sügisese saagikoristuseni ja talvelgi, kui tuledega ehitakse näiteks aias kasvavad puud ning lapsed saavad lumememme teha,“ leidis korteriühistute liidu juht.