Uue kodu valiku puhul vaatavad kõigi kolme riigi kodanikud enim hinda, kvaliteeti ja asukohta. Vähemolulised on energiaefektiivsus ja kaugus töökohast. Kusjuures 53% Eesti elanikest tahaks elada Tallinnas või selle lähiümbruses ning 32% muus suuremas linnas. 16% sooviks elada maakohas ning seda eelistavad enim inimesed vanuses 25-35 ning 65-74 aastat. „Hinna, kvaliteedi ja asukoha vaatamine on mõistetav, sest sellest sõltub kinnisvara likviidsus, mis mängib olulist rolli eluasemelaenu taotlemisel. Huvitav on näha, et noored ehk 25-35-aastased soovivad samuti elada linnast väljas. Seda võib selgitada kaugtöö populaarsuse kasvu ning kontoris käimise vähenemisega ehk inimesed saavad elada ja töötada, kus nad soovivad,” ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Eesti elanikest 22% arvab, et nende järgmine kodu maksab 150 000- 200 000 eurot, 13% arvab, et hind jääb 200 000 ja 300 000 vahele ning 5% leiab, et eluaseme hind ületab 300 000 eurot. Lätis ja Leedus on ootus hinnale oluliselt väiksem, näiteks Läti elanikud arvavad enim, et hind jääb 30 000-100 000 euro vahele ja Leedus arvatakse, et uus kinnisvara maksab 60 000-150 000 eurot.

„Antud tulemus on vastavuses kinnisvara hinnaga – Läti ja Leedu kinnisvara on Eesti omast märksa soodsam, näiteks keskmine korteri ruutmeetri hind teises kvartalis sellel aastal oli Riias 2278 eurot, Vilniuses 2829 eurot ning Eestis 2461 eurot,” ütles Pärgma. Neid, kes ostaksid järgmise eluaseme oma raha eest, on vähe ehk ligi 12% ning enamik ehk 88% kasutaksid selleks eluasemelaenu.

Kinnisvara on investeerimiseks ostnud väike osa Baltikumi elanikest – Eestis 7%, Lätis 8% ja Leedus 5% vastanutest. Küll aga kas kaalub võiks sooviks seda piisavate finantside korral teha 40% Eesti, 32% Läti ja 25% Leedu elanikest.