„Nüüdseks on varem ära põlatud väiksemate keskuste korterid üüriinvestorite silmis hoopis suurema väärtusega, kuna nende tootlused on suuremad ja investeeringud toodavad kõrge euribori taustal ikka kasumit,“ sõnas ta.

„Tõsi on, et väikelinnade demograafiline risk on suurem ja seetõttu varade likviidsus väiksem, kuid maakonna- ja muud väiksemad majanduskeskused ei kao kaardilt kuskile ning lisaks on seal pakkumisi väga vähe, mis muudabki neisse investeerimise praegusel majandusfoonil atraktiivseks,“ rääkis Rattasepp.

„Me ei räägi kümnest investorist, kes igaüks ostab ühe korteri. Me räägime suurest investorite grupist, kellest igaüks võtab kolme, viie või kümne korteriga positsiooni ning lähiajal hakkavad need tehingud ka statistiliselt tooni andma,“ lisas ta.