„Oleme juba alustanud tulevikuaruteludega ja loodame seda kandepinda tänasega laiendada. Veterinaaria valdkonnas on palju tegemist vajavat: loomapidamiskultuur vajab edendamist, õigusloome peab kujunema ainult meiega koostöös, loomaarstide pädevuse hindamise tänane korraldus vajab revisjoni ja muidugi on oluline enese erialane täiendamine. See on üks põhjus, miks me iga-aastaselt korraldame veterinaarmeditsiini konverentsi, kus on asjatundjaid teistestki riikidest oma kogemusi jagamas,“ lisas Leivits.

Ühinemisejärgselt on Eesti Loomaarstide Ühingus ligikaudu 350 loomaarsti, aga see ei hõlma veel pooltki Eesti diplomeeritud loomaarstidest. Riigis toimiv veterinaarteenistus ja piisav arv loomaarste on üheks aluseks kogu ühiskonna heaolule.

Konverentsi esimese päeva lõpetab paneeldiskussioon “Veterinaararstide katusorganisatsioon”, kus arutuse all on uueneva erialaorganisatsiooni roll Eesti ühiskonnas ning inimeste ja loomade tervise ja toidujulgeoleku kindlustamine. Paneelis osalevad loomaarstid Maare Mõttus, Paul Fridtjof Mõtsküla ja Kristiina Kuik-Tõnissoo.

Veterinaarmeditsiini konverents toimub alates 1994. aastast ja tutvustab veterinaaria olemust, tähtsust ning kajastab veterinaarvaldkonna spetsialistide erialalisi teemasid.

Veterinaarseid aineid õpetati Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas enne Tartu Veterinaarkooli loomist 1848. aastal, seega möödub tänavu 175 aastat veterinaarmeditsiini õpetamise algusest Eestis.