„Äravoolude ummistumise tõttu katustele tekkivad veeloigud on levinud probleem, mille tagajärjel hakkab vesi erinevate avade kaudu hoonete sisemusse tungima. Kui veehulk katusel läheb väga suureks, siis võib juhtuda, et katusekate rebitakse ära koos parapettidega ja vihmavesi pääseb majja sisse. Kahjustada saab mitte ainult katus, vaid ka majas olev vara,“ räägib Habakukk.
„Seetõttu tuleb katusekatet regulaarselt hooldada, katta ebakindlad ühendused isolatsioonimaterjaliga ja parapetid korralikult kinnitada. Ehitiste omanikel tuleks neid töid teha vähemalt kord aastas, kahjuks tekivad sageli mured liiga hilja, õigeaegsete ennetusmeetmeteta.“
„Lisaks ei tohi unustada, et katuse hoolduse alla kuulub ka rõdu või terrass. Kui on olemas äravoolud, siis tuleb neid regulaarselt puhastada puulehtedest, jääst ja muust prahist, mis on peamised ummistuse tekitajad. Kui jätta äravoolud hooldamata, siis piisab ka väikesest vihmast, et katusele tekiks “bassein“,“ ütleb kindlustusspetsialist.
Tähelepanu projekteerimistööle
Samuti märgib Geberiti esindaja Reigo Väli, et sageli on peamiseks kahjuriskiks hoonete ebaõige käitamine ning hooneomanike või -hooldajate vähene tähelepanu katustele.
„Vanu ja juba kasutuses olevaid hooneid tuleb regulaarselt ja korralikult hooldada ja üle vaadata – ega asjata ehitusmäärus seda nõua. Ja neile, kes alles ehitavad hoonet, soovitan probleemile tähelepanu pöörata juba projekteerimisfaasis, kui on võimalik pädevate spetsialistide nõuandeid arvesse võtta. Nende abiga saab paika panna konkreetsele asukohale mõjuvad sademevee hulgad, mis on vastupidava hoone ehitamisel eriti oluline kriteerium.”
Seejärel on Reigo Väli sõnul oluline valida usaldusväärsed tootjad, kes oleksid huvitatud ja saaksid hoone turvalisuse tagamisse maksimaalselt panustada.